Euroopa Komisjon üritab järgmises Euroopa Liidu eelarves ühendada kuni 14 eelarverida üheks ja luua nii ühe kolaka tööstuspoliitikate rahastu.
Euroopa [Liidu] konkurentsivõime rahastu (ECF), mis on osa tulevasest Euroopa Liidu seitsmeaastasest eelarvest, peaks Euroopa Komisjoni ootuste kohaselt tegema lõpu investeeringute puudujäägile ja tõstma Liidu tööstused samale tasemele Hiina Rahvavabariigi ning Ameerika Ühendriikidega, vahendab Euractiv.
Komisjon esitles 2028–2034 aastate finantsraamistikku (MMF) 16. juulil, milles ECF mängib keskset rolli nii era- kui maksumaksja raha suunamises strateegilistesse esimustesse, nagu sõjatehnika ning tehisaru.
"ECF koondaks paindlikult ühte kogu rahalise tööriistakasti, mille tagab Euroopa Liidu eelarve (sealhulgas laenud, toetused, omakapital, kvaasiomakapital, segafinantseerimine, hanked ja tagatised)", kirjutatakse dokumendis.
ECF kavas pole mainitud numbreid, kuid osutatakse kavatsusele ühendada kuni 14 erinevat eelarverida, nagu neid näeb hetkel kehtivas 1,2 triljoni suuruses seitsmeaastases eelarves.
Osutatud eelarveridade hulgas on innovatsioonifond, digitaalse Euroopa programm ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF) digitaalsete projektide osa. Samuti kaasatakse Euroopa Liidu kaitsefond, laskemoona tootmise programm (ASAP), ühiste kaitsehangete rahastu (EDIRPA), Euroopa Liidu kaitsetööstuse programm (EDIP), EU4Health, Euroopa Liidu kosmoseprogramm, IRIS2 satelliidiprogramm ja InvestEU.
Täna on osutatud programmidel kõigil kindel eraldi eelarve ja need alluvad erinevatele reeglitele, kuid uues superfondis pole sellise rahastuse tulevik enam nii kindel.
ECF kavas lubatakse, et tulevane superfond allub "ühtsetele eeskirjadele" ning lihtsustab ligipääsu EL rahale. Samuti suunab see nii liiduvabariikide kui Liidu raha ECF-iga kooskõlas olevatesse projektidesse. Kui projekt saab külge "konkurentsivõime templi", siis võivad liiduvabariigid sellele oma eelarvetest raha juurde anda ja projekt võib taodelda raha lisaks muudest EL eelarvevahenditest.
"Liiduvabariigid, Liidu institutsioonid, ametid ja organisatsioonid, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised rahainstitutsioonid või kolmandad osapooled võivad teha rahalisi elik mitterahalisi lisapanuseid", kirjutatakse eelnõus.
Ettevõtmise suuremaks eesmärgiks on Komisjoni jaoks kaasata suurel hulga erakapitali, lubades selle juures "suhteliselt tagasihoidlikke tagatisi". Väidetavalt kasutatakse uue fondi loomisel "eduka" InvestEU programmi raha kaasamise kogemusi.
Euroopa Liidu audiitorid hoiatavad samas, et niisugused ühendprojektid toovad harva kaasa kordades suurema kasu, mida neilt oodatakse.
Ungari peaminister Viktor Orbán arvab tulevase euroliidu eelarve kohta:
"Brüsseli nomenklatuur avalikustas seitsmeaastase eelarvekava, mis on ehitatud sõjaloogikale. Miljardid Ukrainale, kübemed põllumeestele ja arengule. Nende eesmärk: purustada Venemaa, seada võimule uusliberaalsed liitlased ja suurendada enda mõjusfääri. Ungari ei nõustu selliste fantaasiatega ja lükkab [eelarve] kava tagasi. Eurooplased väärivad liitu, mis seab nad esikohale."
Toimetas Karol Kallas