Mitmes USA suurlinnas läbi viidud erinevad uuringud näitavad, et linnakeskkonda puude istutamine ja roheluse lisamine vähendab märkimisväärselt kuritegevust.
Kaasaegne Ameerika linn on klaasi ja terase džungel. See on üksildust soodustav ja inimesi üksteisest eraldav sünnitis, kus tihti ainsad elumärgid on asfaldipragudest välja turritavad üksikud rohulibled või keset asfaldimerd siia-sinna istutatud üksikud puud. USA suurlinnas lokkab lisaks kuritegevus. Mõlema probleemi – elutuse ja kuritegevuse – vastu aitab üks ning sama lahendus. Linna džunglid tuleb muuta linna džungliteks, vahendab The American Conservative.
Uuringud osutavad, et linnakeskkonda puude ja roheluse lisamine parandab nii inimeste vaimset kui füüsilist tervist kui ka teeb kogukonnad turvalisemaks. Baltimore'is läbi viidud uuringust selgus, et kümne protsendi võrra puude juurde istutamine vähendas kuritegevust 12 protsenti võrra. Viidatud uuringus arvestati inimeste sissetulekut, elamist, vanust ja rassi ning õgvendati neid andmeid linnakeskkonna maaelu sarnasuse (ruralness) ning elanikkonna tihedusega.
Chicagos läbi viidud uuring jõudis sarnastele järeldustele. Illinoisi Ülikooli Human-Environment Research Laboratory (inim-keskkonna uuringute laboratioorium) kaasdirektorid Frances E. Kuo ja William Sullivan vaatlesid linna ühe vaesema elamupiirkonna Ida B Wellsi kuritegevuse määra. Teadlased leidsid, et piirkonna 98 elamus oli neis, mida ümbritses palju puid ja taimi, 52 protsenti vähem varavastast ning vägivaldset kuritegevust, kui vähema ümbritseva rohelusega majades. Selline suhe jäi püsima isegi siis, kui võeti arvesse hoonete kõrgus, tühjade ja hõivatud korterite hulk ja ühes hoones paiknevate korterite kogus. Piirkonna elanike küsitlusest selgus, et roheluse keskel tundsid elanikud ennast turvalisemalt ja sattusid kuritegevusega vähem kokku.
Portlandis läbi viidud uuringus leiti sama.
Kui Cincinnati linn pidi saare-salehundlase hävitustöö tõttu võtma maha 646 saarepuud, kasvas selle järel ka kuritegevus.
Philadelphia võttis ette puude istutamise projekti, mis läks ruutmeetri kohta maksma viis dollarit ja sellega õnnestus linna vaesemates piirkondades vähendada kuritegevust 29 protsenti. Philadelphia uuringus leiti lisaks, et puude istutamine ei tõuganud kuritegevust linna teistesse piirkondadesse, vaid see kadus ära.
Ameerika Ühendriikides on politseiniku keskmine palk aastas 50 000 ja 100 000 dollari vahel. Ühe vangi keskmine ülalpidamine maksab 28 000 dollarit, kuid näiteks New Yorki osariigis on see number 70 000 ja Californias 64 000 dollarit.
Üheks põhjuseks, miks puud vähendavad kuritegevust, on asjaolu, et kui tänavad on rohelised, siis inimesed tahavad rohkem väljas olla. Mida rohkem inimesi on tänavatel, seda rohkem on silmapaare ja kurjategijatele üldiselt ei meeldi avalikult nurjatusi korda saata.
Samuti aitab rohelus parandada inimeste vaimset tervist. Puud vähendavad depressiooni, ängi ja pingeid ning suurendavad inimeste heaolu. Samuti aitavad puud ärrituse ja vaimse väsimuse vastu, mis mõlemad põhjustavad vägivaldset käitumist.
Looduse linnadesse toomiseks on palju viise. Tänavatele puude istutamine on neist üks. Olemasolevate hoonete katustele aedade rajamine on teine. Võimalik on juurde ehitada ja olemasolevatest ümber arendada nõndanimetatud biofiilseid hooneid. Biofiilse linna üheks musternäiteks on Singapur.
Jaapani botaanik Akira Miyawaki on välja pakkunud linnadesse minimetsade istutamise idee, mille järele luuakse kohalikest puudest metsa meenutavaid pisikeskkondi. katsed on näidanud, et sellised metsad kasvavad võrreldes tavametsadega kümme korda kiiremini, on sada korda bioloogiliselt mitmekesisemad ja seovad 40 korda rohkem süsihappegaasi.
Samuti on linnas roheluse loomise võimalustena välja käidud linna kasutamata maa-aladel nn gerilja-aiapidamine (USAs üpris levinud liikumine).
Toimetas Karol Kallas