Spectatori toimetaja Lisa Haseldine teeb ülevaate Saksamaa tänasest poliitilisest olukorrast ja leiab, et seni, kuni riigi valgusfoori koalitsioon ei võta mõistust pähe, hakkab üha enam inimesi toetama paremat poliitikat esindavat AfDd.
Sakslastel on on üha rohkem villand hädisest kantslerist Olaf Scholzist ja tema valgusfoori koalitsioonist. Frankfurter Allgemeine Zeitungis avaldatud uuringust näeb, et ainult veerand valijatest arvab, et valitsusel on riigi jaoks mingi pikaajalisem plaan. Seitse kümnest valijast seostab valitsuskoalitsiooni sisevastuolude ja saamatusega.
Roheliste-sotsiaaldemokraatide–vabade demokraatide (Green-SPD-FDP) valitsuskoalitsiooni teekond peale võimule saamist on käinud üle kivide ja kändude. Scholzil oli vaja riik võõrutada Venemaa naftast ja gaasist, tal on vaja hakkama saada majanduslangusega ja ta seisab kogu aeg silmitsi sundseisuga, kas saata Ukrainale relvi või mitte. Saksamaal oleks suvel äärepealt puhkenud suurem valitsuskriis, kui parlamendist üritati läbi punnitada vastuoluline kütteseadus, mis siiski kaks nädalat tagasi õnnestus vastu võtta.
Tänaseks näib, et Berliinis möllavad poliitilised tormid on jõudnud Saksamaa avalikkusse.
Saksamaa on paljudes valdkondades jõudmas ristteele, seda nii majanduses kui ühiskondlikul tasandil. Peaaegu miski ei luba loota, et riigil õnnestub käesoleval aastal majanduslangusest välja ronida ja sellisena on see arenenud riikide seas üks mahajääjaid. Samal ajal, kui valitsus kõnnib Ukraina toetamisega noateral ja üha rohkem kutsumata sisserändajaid saabub riiki, kasvab parema ilmavaatega partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetus mühinal.
Alates 2022. aasta jaanuarist on Roheliste ja FDP toetus langenud vastavalt üks ning kuus protsenti. Sotsiaaldemokraatide (SDP) toetus on selle ajaga kukkunud üheksa protsenti. Täna toetab SDPd vaid 17 protsenti Saksamaa valijatest, samas AfDd 22 protsenti. Berliini võimukoridorides valitseb paanika.
Möödunud nädala alguses avaldatud Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa valimiskavatsuste küsitlus näitas, et see on neljas endisel Ida-Saksamaal asuv liidumaa, milles AfD on kõige populaarsem partei. Teised kolm on Brandenburg, Tüüringi ja Saksimaa, milles kõigis toimuvad 2024. aastal kohalikud valimised, mis tähendab reaalset võimalust, et AfD tõuseb mõnes liidumaas esimest korda võimule.
Hääbuva majanduse ja valitsuse poliitikates pettumise kõrval kogub AfD valijate seas toetust lisaks oma jõulise sisserände vastasusega. Euroopa Liitu on tabanud taas tõsine sisserändekriis ja paljud inimesed on mures, et Saksamaa ei pea sellele vastu. Täna ei ole Saksamaa enam Angela Merkeli avatud uste poliitikaga riik, nagu see oli 2015. aastal, kui riiki saabus ühe aasta jooksul 1,2 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat.
Saksamaale saabujate arv kasvab. Föderaalpolitsei andmetel saabus Saksamaale augustis 15 100 ebaseaduslikku sisserändajat ehk iga päev ületas piiri viissada inimest, kellel polnud selleks seaduslikku alust. Võrreldes juuliga oli seda 40 protsenti enam. 2022. aastal saabus riiki 91 986 sisserändajat ja suure tõenäosusega on neid käesoleval aastal rohkem. Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier leidis möödunud nädalal, et riik on "murdumas" ja käesoleva aasta esimesel poolaastal esitati Saksamaal rohkem kui kolmandik Euroopa Liidu asüülitaotlustest.
Sakslased vaatavad huviga, kuidas Scholz ja tema valitsus üritavad kriisiga hakkama saada. Seni, nagu tavaliselt, on käesolev kriis kaasa toonud ainult koalitsiooni sisevõitluse. 18. septembril ründas Roheliste kaasesimees Ricarda Lang SPDd ja FDPd, kutsudes neid üles "lõpuks jõudma kuhugi välja sisserändajate kodumaale tagasi saatmise lepingute sõlmimisega", mis lubaks Euroopa Liidu välistest riikidest pärit inimesed minema saata. Langi sõnul peab valitsus panema käe ette "üha suurema arvu inimeste saabumisele". Selline Roheliste, kes on seni sisserände osas olnud pigem sõbralikult meelestatud, retoorika muutus näitab, et vähemalt mõned saavad Berliinis aru, et seniseid peavoolu poliitika seisukohti tuleb kohendada, kui ei soovita, et veelgi enam inimesi AfD poole üle läheks.
Föderaalvalimised toimuvad Saksamaal kahe aasta pärast ja Scholzil on võimalik oma poliitikaid ümber teha. Kui valitsus oma käitumist muuta ei suuda, siis AfD populaarsus kasvab veelgi.
Tõlkis Karol Kallas