30. juunil teatas Emmanuel Macron, et toetab Lääne-Sahara piirkonna kuulumist Marokole. Tegemist on Euroopa Liidu jaoks olulise diplomaatilise probleemiga, mida peab hakkama lahendama selle kõrge välisesindaja Kaja Kallas.
Prantsusmaa presidendi Macroni Lääne-Sahara Marokole lubamine – ehk Maroko suveräänsuse tunnistamine Lääne-Sahrara üle – kujutab Euroopa Liidule suuremas plaanis tõsist välispoliitilist peavalu, sest tegemist on ühe maailma nõndanimetatud "igavese" konfliktiga. Euroopa Liit peab ennast üheks Lääne-Sahara rahusobitajaks, kuid Macroni käik tõotab vastuolusid nii Maroko kui Alžeeriaga, mis seab Euroopa Liidu tulevase kõrge välisesindaja Kallase "väga delikaatsesse" olukorda, vahendab EurActiv.
Hispaania-Sahara ehk Lääne-Sahara piirkond on rahvusvahelise õiguse järele tänaseni Hispaania koloniaalvõimu osa, kuna see pole läbinud dekoloniseerimise protsessi. 1975. aasta oktoobris korraldas Maroko kuningavõim nõndanimetatud Rohelise marsi, millega sunniti siseriiklikus kriisis vaevlev Hispaania piirkonnast lahkuma. Puhkes iseseisvussõda Alžeeria toetatud Polisario rinde ja Maroko vahel. ÜRO eestvedamisel sõlmiti 1991. aastal vaherahu, mis aeg-ajalt puhkevate lahingute saatel on pidanud tänaseni. Vaherahu sõlmides lubati korraldada iseseisvusreferendum, kuid see on jäänud tänaseni ära, kuna ei suudeta leppida kokku, kes referendumil tohivad hääletada. ÜRO, Euroopa Liit, sealhulgas Prantsusmaa, on seni toetanud probleemi lahendamist referendumi teel. Euroopa Komisjoni sõnul pole nende seisukoht selles küsimuses muutunud.
Lääne-Sahara konflikt kujutab vähemalt teatud määrani rassisõda, sest kui marokolased on araablased, siis Polisario rinne esindab kohalikku Saharawi rahvast. Saharawi on segarahvus, mis koosneb nii araablaste ja berberite kui mustade Lääne-Aafrika põlisrahvuste järeltulijatest.
Alžeeria toetab Polisario rinnet, kuna näeb Lääne-Sahara kaudu võimalust saada ligipääs Atlandi ookeanile. Lääne-Sahara rannikult on leitud suured nafta- ja gaasimaardlad ning piirkonnast fosfaatide varud, millele ihuvad hammast nii Maroko kui mitmed teised riigid. Piirkonna rannikumeres on rikkalikud kalavarud. Olukorra teeb keerulisemaks üldine Saheli piirkonna ebastabiilsus, islamistide terrorism ja massiränne koos inimkaubandusega.
Maroko kuningale Mohammed VI saadetud kirjas teatas Macron, et toetab rahu sobitamise "ainsa võimalusena" Maroko 2007. aastal esitatud ettepanekut, millega Lääne-Saharale lubatakse ainult piiratud autonoomiat.
Alžeeria kutsus Prantsusmaa avalduse peale oma suursaadiku Pariisist tagasi.
Saharawi Araabia Demokraatliku Vabariigi välisminsiter Mohamed Sidati lubas, et Polisario rinne jätkab võitlust kuni täieliku vabanemiseni agressorriigi Maroko võimu alt.
Toimetas Karol Kallas