Objektiiv avab lugejatele, kes viivad Eestis läbi seaduslikku jälitustegevust ja mis tingimustel. Ja milliste tagajärgedeni võib viia omaalgatuslik ebaseaduslik luuramine.
Eestis on jälitustegevuse ja kriminaalmenetluse läbiviimise õigus viiel asutusel: Kaitsepolitseiamet; Politsei- ja Piirivalveamet; Kaitsejõudude Peastaap, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla; Maksu- ja Tolliamet.
Lisaks soovib oma töötajatele järelluuret tegema hakata kaitseministeerium. Sellega seonduvast poleemikast on juttu 1. novembri Eesti Päevalehes.
Kuna jälitustegevus on konfidentsiaalne valdkond, siis paljud asutused teemat avalikkusele ei kommenteerinud. Üks, kes oli nõus saladuskatet kergitama, oli Maksu- ja Tolliamet (MTA).
Jälitus toimub tihti koostööna
MTA Uurimise osakonna juhataja asetäitja Marko Rati sõnul toimub jälitustoimingu loa taotlemine, selle saamine ja kogu tegevuse läbiviimine kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) toodud tingimustel.
"Prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel otsustab jälitustoimingu loa väljastamise üle kohus," täpsustas Ratt.
Teabe salajase pealtkuulamise või -vaatamise pädevust MTAl ei ole. Kohtuloa saamiseks tuleb esmalt taotleda jälitustoimingu teostamise luba Politsei- ja Piirivalveametilt.
Jälitustoimingute seaduslikkust kontrollivad prokuratuur, kohus, õiguskantsleri büroo ning riigikogu jälitustegevuse seaduslikkuse komisjon. Seejuures tehakse kootööd teiste jälitusasutustega.
Eestis teostatava jälitustegevusega võib MTA esindaja hinnangul rahul olla. "Jälitustoimingute teostamine on võimalik ning KrMSi alusel reguleeritud. Kuritegevusega võitlemiseks on seadustest tulenevad võimalused olemas," leidis Ratt.
KAPOl ja PPAl ennetustöös vabamad käed
Õiguskantsleri Kantselei kommunikatsioonijuht Janek Lutsu sõnul sõnul on igasugune jälitustoiming õiguspärane vaid siis, kui prokuratuur või kohus on selleks väljastanud vastava loa.
Seejuures tuleb eristada kriminaamenetluse raames tehtavat jälitust menetlusvälisest tegevusest. Viimasel puhul tehakse toiminguid riigi julgeolekut ohustavate kuritegude – riigireetmine, terrorism, korruptsioon – ennetamiseks ja tõkestamiseks. Aga mitte konkreetse, juba toime pandud või käegakatsutava kuriteo avastamiseks, nagu kriminaalmenetluse korral.
Teabe kogumine kuriteo tõkestamise eesmärgil, st menetlusväliselt, on lubatud vaid PPAle, Justiitminsteeriumi vanglate osakonnale ja KAPOle. Kuid ainult kohtu loal.
"Praktikas KAPO seda võimalust ei kasuta, vaid toimetab Julgeolekuasutuste seaduste (JAS) alusel," märkis Luts.
JASi erinevus KrMS-i alusel tehtavatest jälitustoimingutest on, et lubasid ei anna mitte prokuratuur ja maakohus, vaid julgeolekuasutuse juht ise. Samuti halduskohus – pealtkuulamiseks, varjatud sisenemiseks ja postisaadetise varjatud läbivaatuseks.
Teiseks ei tohi kriminaalmenetluse väliselt teha jälitustoimingut nn kolmanda isiku suhtes. Kriminaalmenetluses on see lubatud. Samuti ei saa kriminaalmenetluse väliselt teha kuriteo matkimist.
Kõrgeim järelvalveorgan on õiguskantsler
Telefonikõnede pealtkuulamist ja kirjavahetuste jälgimist korraldavate riigiasutuste tööd kontrollib õiguskantsler. Selle hulka kuulub ka isikuandmete kogumise ja kasutamise järelvalve. Et kõik kodanike põhiõigused ja -vabadused oleks kaitstud. Seejuures on õiguskantsleri kontroll pidev.
"Haldusesisesest*, parlamentaarsest** ja kohtulikust kontrollist eristub see kõikehõlmava ulatuse ja regulaarsusega," selgitas Luts.
Kontrollimenetlus võib olla omaalgatuslik või tuleneda pöördumisest. Õiguskantsleri nõunike töö on tutvuda konkreetse pöördumisega seotud toimikuga või koostada valim. Seejärel analüüsitakse valimisse sattunud toimikuid. Järelvalve saab toimida vaid nende jälitusaktsioonide üle, mis on lõpetatud.
"Kontrollimise tulemuste põhjal antakse ühiskonnale selge sõnum ja kindlustunne. Asutused, mis isikuandmeid varjatult töötlevad, peavad oma tegevuses olema seaduslikud ja kooskõlas eesmärgiga," rõhutas Luts.
Õiguskantsleri pädevuses on vajadusel ka kontrollijate kontrollimine.
Selgitus:
*Haldusesisene kontroll – jälitus- ja julgeolekuasutused, prokuratuur
**Parlamentaarne kontroll – Riigikogu julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjon
Jälgimise all olnud inimesi tuleb teavitada
Kodanike põhiõiguste rikkumise puhul tehakse asutustele (jälitusasutusele, prokuratuurile, kohtule) konkreetsed ettepanekud rikkumise kõrvaldamiseks. Samuti edaspidiseks põhiõiguste paremaks kaitseks.
Teavitatakse ka riigiprokuratuuri ja otsustatakse edasise menetluse, vajadusel kriminaalmenetluse alustamise üle. Seejuures saab õiguskantsler algatada kohtunike distsiplinaarjärelevalvet.
Tasub teada, et kriminaalmenetluse seaduse kohaselt:
- Tuleb jälgimise all olnud inimest sellest hiljem teavitada.
- Menetluse käigus tuvastatud isikuid, kelle perekonna- või eraelu puutumatust toiminguga riivati, tuleb samuti teavitada.
- Teavitamisest loobumine on mõeldav vaid seadusega ette nähtud asjaoludel ja kui selleks on prokuröri või kohtu luba.
Lutsu sõnul on paaril viimasel aastal tehtud kontrollimistel jälitusloa tingimuste järgimisega kõik korras olnud.
Ebaseaduslik jälitustegevus võib viia trellide taha
Õiguskantsler kontrollib ka ebaseadusliku jälitustegevuse kohta esitatud väiteid. Vajadusel avalikult, näiteks ajakirjanduses.
"Möödunud ülevaateaastal tuli advokaadibüroo avalduse alusel kontrollida Keskkriminaalpolitsei tegevust. Kahtlused puudutasid ühe isiku võimalikku "massiivset" jälitamist alates 2009. aastast. Teisel korral kontrollis õiguskantsler avaliku elu tegelase esitatud kahtlust, et tema ettevõttega seotud kriminaalmenetluse ajal korraldati ebaseaduslikke jälitustoiminguid," tõi Luts näited, lisades, et mõlemal korral oli kõik seaduslik.
Ebaseaduslik jälitustegevus lubab karistusseadustiku järgi karistada:
(1) Õiguseta teise inimese jälgimise eest tema kohta andmete kogumise eesmärgil – rahaliselt või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – rahaliselt.
Hea teada:
Justiitsministeerium avaldab kord aastas oma veebilehel jälitusasutustelt, prokuratuurilt ja kohtult saadud andmete alusel aruande.