Uuringuettevõtte Gallup läbi viidud küsitluste ja rahvastikuandmete analüüsist selgub üheselt, et loomulikus abielus inimesed saavad võrreldes üksikutega keskmisest paremini hakkama ning on eluga rohkem rahul.
Abielus täiskasvanud inimesed on hulga õnnelikumad kui ükskõik millises muus suhtes inimesed, vahendab Gallupi 9. veebruaril avaldatud uuringu tulemusi selle tellija, mõttekoda Perekonnauuringute instituut (Institute for Family Studies; IFS).
Uuringus pole märgitud sõnagi samasooliste kooselust, "sooteooriatest" ja tähestikurahva ideoloogiast, millest võib üheselt järeldada, et uuringu objektiks on mees, naine ning loomulik perekond.
"Ükskõik millisel viisil neid andmeid analüüsida, võime me näha üpris suurt abielu eelist kogemustele, kuidas inimesed enda elu hindavad," selgitas uuringutulemusi Gallupi juhtiv majandusteadlane ja uuringu autor Jonathan Rothwell.
Uuringus vaadeldi 15 aasta jooksul, alates 2009. kuni 2023. aastani, 2,5 miljoni Ameerika Ühendriikide täiskasvanud elaniku kohta kogutud andmeid. Küsitluses kasutati muuhulgas Cantrili astmiku (või redeli) enese hindamise mõõdikut:
Cantrili enese-tuvastamise astmiku arendas välja mõjukas sotsiaalteadlane Hadley Cantril ja see toimib järgnevalt:
- Kujutage ette redelit, mille ülemine pulk on tähistatud numbriga kümme ja alumine ühega.
- Ülemine redelipulk esindab teie jaoks parimat võimalikku elu ja alumine kõige kehvemat.
- Millisel redeli astmel te isiklikult hetkel enda arvates asute? (Oleviku redel.)
- Millisel redeli astmel te enda arvates asute viie aasta pärast? (Tuleviku redel.)
Tulemused jagatakse kolme põhigruppi: õitsemine, võitlemine ja kannatamine (thriving, struggling and suffering). "Õitsevas" otsas on inimesed, kes hindavad oma oleviku olemist vähemalt seitsmendale pulgale ja tuleviku ootused kaheksandale ning kõrgemale.
"Võitlemine" tähendab oma oleviku kohta keskmist nägemust (5. kuni 6. pulk) ja tuleviku suhtes kas keskmisi või allakäigu nägemusi.
"Kannatamine" hõlmab inimesi, kes seavad oma elu kas neljandale redelipulgale või madalamale.
Kirjeldatud tööriista kasutades leidis Gallup, et iga ühiskonnagrupi abielus inimesed on märkimisväärselt ja püsivalt õnnelikumad.
Võrreldes erinevaid suhteseisundeid, on abielus täiskasvanud inimesed kõige õnnelikumad, kui võrrelda nende hinnanguid käesolevale ja tulevasele elule. 2023. aastal oli 17 protsenti 25- kuni 50-aastastest abielus täiskasvanutest suurema tõenäosusega õitsval järjel kui täiskasvanud, kes pole kunagi abielus olnud. 2009. aastal oli osutatud protsent 12. Uuringuperioodi jooksul kõigub see 12 ja 24 protsendi vahel.
Nii suurt abielus inimeste poole kalduvat heaolu lõhet ei saa seletada ainuüksi ühiskonnagruppide eripäradega. Kui häälestada seda lõhet vastavalt rassile, rahvusele, vanusele, hariduslike saavutustele ja soole, siis on lahknevus ajavahemikus 2020. kuni 2023. aastani 20 protsenti. Fakt on see, et mõlemast soost ja igast rahvusest/rassist tunnistavad abielus inimesed ennast märkimisväärselt õnnelikumana kui inimesed, kes pole olnud kunagi abielus. Nii abielus naised kui abielus mehed on võrreldes oma mitte kunagi abielus olnud sookaaslastega 20 protsendi võrra eelisseisus.
Uuringus tuuakse välja tähelepanek: ainult andmetele toetudes pole võimalik tuletada, kas abielu põhjustab tulemustes nähtava suurema heaolu või on sellega ainult suhtseoses. On võimalik, et abielluvad inimesed kuuluvad olemuselt gruppi, kes oleksid igal juhul keskmisest õnnelikumad. Ilmselt võib oletada, et abielu ei põhjusta õnne, vaid õnnelik olemine toob kaasa abiellumise.
Haridusalased saavutused ennustavad heaolu, kuid abielus täiskasvanu, kes ei ole käinud ülikoolis, hindab oma elu keskmiselt paremal järjel olevaks kui vallaline kõrgharidusega täiskasvanu. Gallupi 2020. kuni 2023. aastani kogutud andmed näitavad, et abielu ennustab Ameerika Ühendriikide täiskasvanud elanikele suurema tõenäosusega heaolu kui haridus, rass, vanus ja sugu.
Lisaks tuvastas Gallup, et usklike ja vabariiklasest konservatiivide abielud on keskmiselt õnnelikumad. Vabariiklased on 9- kuni 12-protsendise tõenäosusega oma heaoluga õitsvamal järjel kui demokraadid ja sõltumatud/kolmandate parteide toetajad. Samamoodi on usklikud inimesed ateistidest, agnostikutest ja ilma usuliste eelistusteta inimestest kuue protsendi võrra rohkem eluga rahul. Abielus inimesed on suurema tõenäosusega nii vabariiklased kui usklikud.
Uuringus vaadeldi ka abielusõbralike linnade ja nn "meeleheitesurmade" (deaths of despair) suhtseoseid. Tuvastati, et linnades, kus on rohkem perekondi, on enesetappude ja narko- ning alkoholisurmade määr väiksem. Mida rohkem on inimesed oma eluga rahul, seda vähem on "meeleheitesurmi".
Antropoloogid on tõestanud, et abielu on kultuuriliselt üldlevinud ja see on olemas igas ühiskonnas alates korilastest, iidsetest impeeriumitest kuni tänaseni.
Antiik-Rooma stoik Musonius Rufus kirjutas abielu teemal: selle kasust üksikisikule (nimetades seda liitu kõige vajalikumaks), abielu tegelikust eesmärgist (järglaste saamine, kaaslaseks olemine ja armastus) ja selle mõjust ühiskonnale.
"Igaüks, kes jätab inimesed ilma abielust, hävitab perekonna, linna – ja tõesti –, terve inimkonna," tõdes Rufus.
Toimetas Karol Kallas