Kenno Põltsam esitas Lastekaitse Liidule ja Tervise Arengu Instituudile (TAI) mõned küsimused, millele vastust ei tulnud.
Saatsin eelmisel (üle-eelmisel – toim) nädalal Lastekaitse Liidu kommunikatsioonijuhile kolm küsimust, esitledes end vaba kolumnistina ja soovides avaldada vastused ühes loetavas veebiportaalis. 24. oktoobri õhtuks polnud mulle liidult ühtegi vastust tulnud. Minu küsimused puudutavad nende tööpõldu, ja see peaks olema Lastekaitse Liidu huvides, et nendele vastata.
Asjakohased küsimused Liidule olid järgmised:
- Kas Lastekaitse Liit jagab seisukohta, et igaühel on õigus elule ja kehalisele puutumatusele alates eostamise hetkest, sõltumata tema füüsilisest või mentaalsest seisundist?
- Kas Lastekaitse Liit jagab seisukohta, et riiklik valikabordi toetus (mitte segi ajada abordi keeluga) tuleb poliitilise otsusena lõpetada, sest omal soovil tehtav abort pole tervishoiuteenus?
- Kas Lastekaitse Liit jagab seisukohta, et seadusliku seksuaalsuhte lubatavat vanusepiiri tuleb tõsta?
Saatsin mitu päeva tagasi Tervise Arendamise Instituudi avalike suhete juhile kolm küsimust, esitades end vaba kolumnistina, mainides avalikku huvi ning soovides avaldada vastused ühes Eesti meedia palju loetavas veebiportaalis. 24. oktoobri õhtuks polnud mulle instituudilt ühtegi vastust laekunud.
Minu arvates võiks instituut olla huvitatud vastamisest kahele esimesele küsimusele, et mõtelda, miks nad pole vastavaid kampaaniaid läbi viinud, ja kolmas küsimus paneks neid hoolega järgi mõtlema oma järgmiste aastate plaanide üle. Kahetsusväärselt, ent juba ettearvatavalt ei saanud avalikkus mingitki vastust.
Küsimused olid järgmised:
- Kas Tervise Arengu Instituut on kunagi viinud läbi mõne avaliku kampaania, millega oleks inimesi kutsutud üles hoiduma juhusuhetest?
- Kas Tervise Arengu Instituut on kunagi viinud läbi mõne avaliku kampaania, millega oleks inimesi kutsutud üles hoiduma abordi tegemisest?
- Kas Tervise Arengu Instituut plaanib lähima nelja aasta jooksul läbi viia mõne avaliku kampaania, milles tõstetakse esile abielu ja paljulapselisuse ideaal?
Tegin Eesti Haigekassale teise päringu, kus ma palusin täpsustavat vastust kolmele järgnevale küsimusele:
- Mitu "medikamentoosset aborti (omal soovil)" on läbi viidud 2018. aasta esimese 9 kuuga?
- Mitu "tehisaborti omal soovil" on läbi viidud 2018. aasta esimese 9 kuuga?
- Kui palju on Haigekassa ehk maksumaksja tasunud kokku nende kahe teenuse eest?
[Vastus:]
Tervishoiuteenuste loetelus on kaks omal soovil tehtava abordi teenust: "medikamentoosne abort (omal soovil)" ja "tehisabort omal soovil", nende teenuste hinnad on jooksva aasta 1. aprilli seisuga vastavalt 35,34 eurot ja 136,08 eurot ning kindlustatu omaosalus teenuse eest tasumisel on vastavalt 50% ja 30%. Haigekassa tasus nende teenuste eest 2018. aasta 9 kuu jooksul kokku ligikaudu 79 000 eurot (st. abordi teenuste eest kokku) ning abordi seotud ravijuhtude eest (ravijuht on raviarve, mis võib sisaldada ka kaasnevaid kulusid, näiteks arsti vastuvõtt, laboriuuringud ja muu, millest eest tasub haigekassa kogu ulatuses) kokku ligikaudu 239 000 eurot. 2018. aasta 9 kuu jooksul on omal soovil tehtavat medikamentoosset aborti märgitud raviarvele 1845 korda ja omal soovil tehisaborti 478 korda.
Eesti Haigekassa vastus räägib enda eest ning sellega seoses vabandan kõikide lugejate ees, et ma 17. oktoobril avaldatud arvamusloos olin arvutanud abortide arvud valesti. Et midagi sellist enam ei juhtuks, tean teinekord teha kasvõi kolm täpsustavat päringut, et õige vastus saada. Positiivne, kui nii ütelda saab, on see, et 9 viimase kuu abortide arv on arvatust väiksem.
Kenno Põltsam