MTÜ Lastekaitse Liit andis teabenõudena käsitletud küsimustele omapoolsed vastused, mida Kenno Põltsam Objektiivi vahendusel lugejatega jagab.
Toon välja omapoolsed küsimused ja nendele saadud tervikvastuse:
- Kas Lastekaitse Liit jagab seisukohta, et igaühel on õigus elule ja kehalisele puutumatusele alates eostamise hetkest, sõltumata tema füüsilisest või mentaalsest seisundist?
- Kas Lastekaitse Liit jagab seisukohta, et riiklik valikabordi toetus (mitte segi ajada abordi keeluga) tuleb poliitilise otsusena lõpetada, sest omal soovil tehtav abort pole tervishoiuteenus?
- Kas Lastekaitse Liit jagab seisukohta, et seadusliku seksuaalsuhte lubatavat vanusepiiri tuleb tõsta?
(VASTUS)
Igal lapsel on sünnipärane õigus elule ja maksimaalsele lapse võimetest lähtuvale võimalikule arengule. Riigil on kohustus tagada lapse ellujäämine ja areng võimalikult maksimaalselt. Igal lapsel on õigus võimalikult heale tervisele ja ravivahenditele ning tervise taastamisele.
Õigus elule, arengule ja oma vajadustest lähtuvale maksimaalset arengut soodustavale kasvukeskkonnale on kõigil lastel, ka neil, kellel on mõni haigus, füüsiline või vaimne puue. Haigete või puudega laste kasvukeskkond peab olema võrdväärne terve lapse kasvukeskkonnaga ning elutingimused peavad tagama talle eneseväärikuse, soodustama enesekindluse kujunemist ja võimaldama ühiskonnas aktiivselt osaleda.
Eeltoodu tuleneb ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklitest 6 ja 24, millega Eesti ühines 1991. aastal ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §16.
Tulenevalt Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusest on indutseeritud ehk esilekutsutud abort Eestis lubatud raseda sooviavalduse alusel kuni 12. rasedusnädalani. Seejärel on tehislik abort lubatud kuni 22. rasedusnädalani viiel juhul:
- rasedus ohustab ema tervist
- sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus
- raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist
- rase on alla 15-aastane
- rase on üle 45-aastane
Abort on igal juhul meditsiiniline tervishoiuteenus, seega kuulub see ka haigekassa raviteenuste nimekirja.
Sellise teema tõstatamine seadusandja poolt vajab kindlasti laiemat arutelu ja sealhulgas ka noorte enese arvamuse kaasamist. Seksuaalset küpsust ja eakohast käitumist noorte seas ei suurenda mitte ainult eapiiri tõstmine, vaid ka parem seksuaalharidus. Eelnõu kooskõlastamisel 2011. aastal tegi Lastekaitse Liit ettepaneku tõsta eapiir 15. eluaastale. ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes 2016. aastal juhtis Lastekaitse Liit tähelepanu ka vajadusele välja töötada ja rakendada ka haavatavate sihtrühmade nagu puudega lapsed, asenduskodus viibivad lapsed, seksuaalhariduse koolitusprogrammid.
Grete Landson
MTÜ Lastekaitse Liit
Kommunikatsioonijuht
MTÜ Lastekaitse Liit vastas mulle veel samal päeval, et anda täiendav vastus küsimusele, mis võimalik et tingis üldse selle, et Liit minu eelnevale päringule vastas. Toon välja oma küsimuse, millele Lastekaitse Liit uuesti oli sunnitud vastama:
- Kas Lastekaitseliit Liit jagab seisukohta, et igaühel on õigus elule ja kehalisele puutumatusele alates eostamise hetkest, sõltumata tema füüsilisest või mentaalsest seisundist?
(VASTUS)
Täname täpsustava küsimuse eest. Nagu Teie küsimusele täna kell 9.31 pikemalt vastasin, Lastekaitse Liit lähtub Teie poolt tõstatatud küsimuses ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja Eesti põhiseaduses sätestatust.
Grete Landson
MTÜ Lastekaitse Liit
Kommunikatsioonijuht
MTÜ Lastekaitse Liidu poolt viidatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 6.1 ütleb et, konventsiooniga ühinenud riigid tunnustavad iga lapse sünnipärast õigust elule. Sama konventsiooni artikkel 24.2 ütleb et, konventsiooniga ühinenud riigid püüdlevad selle õiguse täieliku elluviimise poole ning vajadusel võtavad tarvitusele vastavad abinõud, et eriti: a) vähendada imikute ja laste suremust.
MTÜ Lastekaitse Liidu poolt viidatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 16 ütleb, et igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Samuti viitab Lastekaitse Liit ka Eestis kehtivale Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusele ning toob välja seaduses kirjapandu. Seadus jõustus 21.12.1998. aastal Mart Siimanni juhitud valitsuse ajal, mil sotsiaalministriks oli endine Tartu naistekliiniku peaarst ja Koonderakonda esindav Tiiu Aro.
Selle aasta 5. oktoobril Varro Vooglaiu poolt toimetatud ja Objektiivis avaldatud kirjatükis võib lugeda järgmist: "Ometigi deklareerib ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, et inimisikule omasest väärikusest tulenevalt on igal inimesel võõrandamatu õigus elule… seejuures ei näe mitte ükski universaalne inimõigustealane rahvusvaheline leping ette midagi sellist nagu õigus abordile – vastav "õigus" on abordiaktivistide poolt meelevaldselt tuletatud teistest õigustest, ennekõike õigusest eraelu puutumatusele."
Tegelikult ei peagi olema jurist, et näha läbi erinevate aktivistide soovi tõlgendada seadusi oma haiglase ideoloogia kasuks. Eesti Vabariigi põhiseaduses olev lause, et igaühel on õigus elule, on samuti tõlgendamise küsimus ning mind paneb see taaskord küsima, kas meie konstitutsioon pole mitte liiga liberaalne ja kõike ütlev. Üks tark olla kunagi ütelnud, et mida rohkem vajab ühiskond toimimiseks seadusi, seda ebaõiglasem ta on – ning siin me praegu oleme, mil igaüks võib seadust tõlgendada nii, nagu ta iganes heaks arvab.
Nii mitu korda oleme pidanud kuulma, et surmanuhtlus on Euroopa Liidus keelatud, sest see on ebahumaanne – aga lausa karjuvalt kõlab see, et me oleme ühiskonnana seadustanud laste tapmise. Belgias on seadustatud eutanaasia ning Hollandis on seadustatud eutanaasia kuni ühe aastastele imikutele. Samal ajal poputatakse retsidiviste, kes on saatnud korda raskeid kuritegusid – mina ei lepi sellega, et inimväärikus on pööratud peapeale ning tean, et iga teine kaaskodanik mõtleb samamoodi nagu mina.
Minu teisele küsimusele "kas Lastekaitse Liit jagab seisukohta et riiklik valikabordi toetus tuleb poliitilise otsusena lõpetada, sest omal soovil tehtav abort pole tervishoiuteenus?" vastas Lastekaitse Liit järgnevalt: "abort on igal juhul meditsiiniline tervishoiuteenus, seega kuulub see ka haigekassa raviteenuste nimekirja."
Esiteks arvan ka mina, et abort on meditsiiniline teenus, kuna see nõuab ju meditsiinilist sekkumist, aga võib-olla oleksin ma pidanud küsima nõnda: "Kas Lastekaitse Liit jagab seisukohta, et "medikamentoosne abort (omal soovil)" ja "tehisabort omal soovil" ei peaks kuuluma haigekassa raviteenuste nimekirja?"
Kolmas küsimus oli: "Kas Lastekaitse Liit jagab seisukohta, et seadusliku seksuaalsuhte lubatavat vanusepiiri tuleb tõsta?" Samasuguse küsimusega pöördusin ma Liidu poole juba eelmise aasta märtsikuus, kuid tollal jäin ma vastuseta. Ent praeguses vastuses on üks lause: "Seksuaalset küpsust ja eakohast käitumist noorte seas ei suurenda mitte ainult eapiiri tõstmine, vaid ka parem seksuaalharidus".
Ma võin ütelda ausalt, et mind paneb laste seksuaalkasvatuse teema kõhklema ning kui ma saaksin valida, valiksin selle, et lastel pole seksuaalkasvatust vaja – mismoodi meie esivanemad varem teineteisega lähedasemaks said, pealegi oli nende põlvkonnal sündimus suurem kui meie noorel põlvkonnal. Haridussüsteem ei tohi harida noori seksuaalselt.
Seda seisukohta, et seadusliku seksuaalsuhte vanusepiir tuleb tõsta 16-ndale eluaastale, olen ma varemgi portaalis Objektiiv, aga ka mujal meedias väljendanud. Ideaalis peaks minu arvates see vanusepiir olema 18 eluaastat ja selle poole võiks meie ühiskond pürgida.
Head Objektiivi lugejad!
Lahkasin MTÜ Lastekaitse Liidu vastust nii nagu ma praegu oskasin ja heaks arvasin. Ma ei lootnudki Liidult saada vastuseid, mis kattuksid kristliku moraaliga, vaid olen tänulik selle eest, et ma üldse vastused sain. Usun, et avalikkusel on õigus teada, mida kujutab endast organisatsioon, mis loetleb oma koduleheküljel väärtused:
- Hoolime lastest, peredest ja üksteisest
- Oleme avatud ja positiivsed
- Panustame rõõmuga lastekaitseliikumisse
Või mida ütleb Liidu koduleheküljel olev 5. punkt laste õiguste loetelus:
- Kõigil lastel on õigus elule. See tähendab, et peab aitama ka neid, kes vajavad abi ja on ebasoodsas olukorras, et ka nende õigus elule oleks tagatud.
Kenno Põltsam