24. augustil Toompeal liidukantsler Angela Merkelit "tervitamas" käinud Valdo Jask jagab oma muljeid ja kirjutab ka sellest, et Eestis võib "valede" veendumuste tõttu töökohast ilma jääda.
Hiljuti korraldas TV3 "Seitsmestes uudistest" küsitluse, milles taheti teada: "Kas pooldate Merkeli leebet pagulaspoliitikat?" Sotsiaalmeedias käivitus isegi hasartne "mäng" võimaliku tulemuse osas. "Ei" pooldajad varieerusid 89 protsendist kuni 99 protsendini. Televaatajate reageering oli igati ootuspärane. Tulemuseks oli, et kuus protsenti pooldab ning 94 protsenti on selle vastu. Seega oleks igati loogiline, et meie riigi peaminister ei omaks nii südamlikke suhteid daamiga, kes on vastutav selle eest, kuhu Euroopa on paari viimase aastaga jõudnud.
Et näidata suhtumist Merkelisse, olid eile (kolmapäeval, 24. augustil – toim) paljud inimesed kogunenud meelevaldusele. Kuna olin ka ise kohal, siis mõned mõtted ja tähelepanekud.
Esmalt paistsid silma ülisuured turvameetmed, kuid ei kohanud ühtegi inimest, kes oleks oma viha välja valanud oma tööd teinud vormis või siis erariietes politseinike vastu. Ma julgen arvata, et nii mõnigi neist oleks sisimas pigem tahtnud seista teisel pool raudaeda rahva poolel ning õhtul sõprade seltsis avaldas selle suhtes kahetsust. Paraku paneb valitud amet kohustused.
Kogunenud inimeste meeleolu oli aga hea ja oodati, millal ilmub autode korteež nähtavale. Ka suured turistide hulgad tundsid huvi, mille vastu ja miks me protesteerime. Kõik olid sõbralikud peale ühe saksa vanaproua, kes meid natsideks sõimas. Paraku oleme sellega juba ammu harjunud, et ei osata vahet teha rahvuslusel ja natsionaalsotsialismil. Kahjuks on tänapäeval mõisted segamini nagu puder ja kapsad.
Kindlasti oleks meid olnud rohkem, kui kellaaeg oleks olnud tööinimese jaoks sobivam. Olen ka kuulnud, et vähemalt ühes kohalikus omavalitsuses öeldi meeleavaldusele minna soovinud inimesele: "Et võite minna, kuid arvestage, et homsest te enam siin majas siis enam ei tööta. Ei teie ega teie otsene ülemus, kes teile algselt loa andis." Loomulikult jättis inimene minemata, sest pere vajab toitmist. Tõenäoliselt pidid valiku langetama veel teisedki. Inimlikult saan neist aru.
Samas jäävad mulle suhteliselt mõistetamatuks inimesed, kes ei viibi tööl, kuid neile käib üle jõu, et saada lahti laiskusest ja sõita ühest linnaosast teise. Pealegi ei ole võimalik pugeda piletiraha taha, sest teadupärast kehtib Tallinnas Roheline kaart. See aga ei sega neid hiljem kritiseerimast, et miks ei visatud Merkelit mädamunadega jms.
Tõenäoliselt Merkel meid oma ametiajal enam ei külasta. On ta ju siin isegi kaks korda juba käinud. Ja ega eestlased teda siia ei ootagi, kui mõni üksik välja arvata.
Valdo Jask