Poola iseseisvuspäeva marss, 11.11.2023 Foto: Scanpix

Poola kirjanik ja kolumnist Łukasz Warzecha selgitab portaalis ReMix, et kuigi Euroopa peavoolu parteid süüdistavad rahvamehi putinismis, said tänased segadused alguse just tänu esimestele.

Poola välisministeeriumi riigisekretär Władysław Teofil Bartoszewski rääkis hiljuti Polsat News TV-s: "Populistlike, rahvuslike ja Euroopa Liidu vastaliste parteide populaarsuse kasv on kasulik Vladimir Putinile, kuna need parteid toovad kaasa suurema kaose."

Teofil Bartoszewski Poola valitsuse nõupidamisel, 9.07.2024 Foto: Scanpix

Selline seisukoht iseloomustab nii peavoolu poliitilise nomenklatuuri hangunud mõttemaailma kui ka nende toetumist loogikavastastele ja faktiliselt ebatäpsetele väidetele. Seda näiteks eriti puhul, mis puudutab Prantsusmaa valimiste tulemusi. Vaatamata esimese hääletusvooru jõulisele esinemisele pole teise vooru hääletustulemused Marine Le Peni Rahvusrinde jaoks siiski nii soosivad, kui nomenklatuur pelgas.

Esiteks väited, nagu Putin saaks Euroopa riikide segadustest kasu ja õhutab neid omalt poolt, on ühekorraga nii põhjenduseta kui kulunud. Niisugused süüdistused ei mõjuta pea mitte kellegi valikuid, kui kõige põhimõttelisemad valitsusparteide ja mõne opositsioonipartei toetajad välja arvata. 

Samamoodi on Bartoszewski ja teiste tema moodi poliitikute kergekäeline sõnadega "populism" ja "natsionalism" vehkimine kahjulik poliitilisele diskursusele. Tänase rahvamehelikkuse kõige paremaks näiteks on hoopis rohelepe: seda esitletakse "surevat planeeti" päästva lahendusena, selle maksumus on üüratu ja välja pakutud lahendused on poliitiliselt ajendatud ning kasutud.

Samamoodi kasutatakse vääralt sõna "rahvuslus" (natsionalism). Kui rahvuslikuks sõimatakse Poola patriootide iseseisvuse marsse, siis osutab see eelkõige probleemile, kui valesti selliseid sõnu kasutatakse.

Või kuidas Euroopas valitsev kaos toetab väidetavalt Putini tegevuskava ja kuidas selle taga on just paremad parteid ja rahvamehed. Sisserändekriis, nii minevikus kui tänapäeval, suurendab pingeid ühiskonnas ja kasvatab kuritegevuse määra kõigis riikides, mida see puudutab. Kuid need pole paremad poliitikud või paremäärmuslased, kes on selle probleemi taga. Selle kriisi ja kaasnevad probleemid põhjustasid peavoolu parteide poliitikad, mille hulgast võib esimesena välja tuua Angela Merkeli ja tema avatud piirid. 

Viimaseks võib küsida: mida Bartoszewski päriselt tahab? Paistab, et demokraatia on hea vaid siis kui sellega kaasnevad kitsalt piiritletud tulemused. Kui soovitud tulemusi ei tule, ei saa sellele loota. Sellised seisukohad näitavad, et temasugused poliitikud ei suuda mõista tänaste probleemide juurpõhjuseid. Tema sõnavõtud meenutavad väikese lapse jauramist, kes ei saa aru, miks talle ei anta kõike, mida ta tahab.

Bartoszewski märkused kujutavad endast häälitsusi, mis peavad sobituma tema poliitilise laagri jutupunktide süsteemi. Kindlasti pole need sisuline analüüs. Sellistel sõnavõttudel pole mingisugust tähendust. Sellest hoolimata ei tohiks selliseid seisukohti jätta tähelepanuta, kuna need on absurdsed ja paljastavad nomenklatuuri variserlikkuse. 

Tõlkis Karol Kallas