ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon ennustab, et maailmas toodetakse käesoleval aastal teravilja – riisi, nisu, maisi jne – rohkem kui eales varem.
Ühel poolel on kliimakriisi kuulutajad, eesotsas ÜRO endaga, kelle sõnul kukuvad kliima pärast maailma "toidusüsteemid" kohe kokku. Teisel pool on poliitikud ja strateegiline kommunikatsioon, kelle hinnangul ähvardab Musta mere nisuekspordi leppe lõppemine maailma arenevaid riike suure näljahädaga.
ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon (Food and Agriculture Organization of the United Nations; FAO) avaldas 7. juulil maailma teraviljakasvatuse ülevaate, milles nenditakse, et tänavu kasvatatakse maailmas kokku 2819 miljonit tonni erinevaid tervalju, mis on ajaloo suurim kogus.
Võrreldes 2022. aastaga on seda 1,1 protsendi võrra enam ja suurema osa toodangu kasvust moodustab nisu, mida toodetakse 783,3 miljonit tonni.
Märkimisväärselt väheneb nisutoodang Austraalias, kus ilmad on olnud keskmiselt kuivemad, kuid selle tasandab Euroopa, Türgi ja Kasahstani suurem toodang.
Käesoleval aastal suureneb ka maailma rukki- ja riisitoodang. Maisi saak pisut langeb tänu Ida-Aafrika ebaühtlastele sademetele.
Kliimateadlase Bjørn Lomborgi sõnul kasvab põllumajanduse toodang aastatel 2010–2050, juhul kui kliimamuutuseid ei ole, 55 protsenti.
Juhul, kui kliimamuutused tabavad maailma kliimaaktivistide ennustatud kujul, kasvab põllumajandustoodang osutatud ajavahemikus 53 protsenti.
Kui maailmas üritatakse panna toime rohepööre ehk püütakse maailma keskmist temperatuuri vähendada kahe kraadi võrra, siis suureneb toidutoodang põllumajanduses 2050. aastaks 48 protsenti.
Teadusajakirjas Nature avaldatud uuringus tõdetakse, et ranged kliimapoliitikad tagavad pigem vähemate inimeste pääsemise nälja küüsist ja 2050. aastaks kannatavad 54 miljonit inimest kroonilise toidupuuduse käes.
Samamoodi muudavad äärmuslikud rohepoliitikad 2050. aastaks toidu 26 protsenti kallimaks. Ilma kliimaäärmusluseta kasvaks põllumajandustoodangu hind samal ajal seitse protsenti.
Toimetas Karol Kallas