Maailmas on püstitamisel käesoleval hetkel kokku 33 tuumareaktorit, neist pisut alla kolmandiku Hiina Rahvavabriigis.
Tuumareaktorid on käesoleval hetkel teadaolevalt üks väheseid mitte-saastavaid energiatootmise tehnoloogiaid, mille tehnoloogia on erinevalt päikesepaneelidest ja tuulegeneraatoritest tehnoloogiliselt küps ning tagab tõhusa ja varustatuskindla elektri.
Saksamaa üks suuremaid ja mõjukamaid väljaandeid Der Spiegel avaldas 2019. aastal – kolm aastat tagasi – loo, milles näidati, et Saksamaa roheenergiapööre – Energiewende – on lootusetult läbi kukkunud ning tuule- ja päikeseenergiaga ei ole võimalik kaasaegset majandust käimas hoida.
Täna on Saksamaal Spiegeli poolt ennustatu saanud tõeks. Riiki ähvardab deindustrialiseerumine, ehk tööstusriikide seast välja kukkumine ja ees ootab energiavaesus ning sotsiaalset katastroofi tõotav talv. Ometigi on Saksamaa roheliste ja sotsiaaldemokraatide valitsus jätkuvalt kindel, et viimased kolm tuumajaama tuleb käesoleva aasta lõpuks sulgeda.
Kuigi Hiina kommunistlikus rahvavabariigis rajatakse tuule ja päikesepõlde, on peamiseks fossiilkütuste asendajaks seal siiski tuumajaamad. Hetkel ehitatakse riigis kokku kahtekümmet tuumareaktorit. Seda lisaks ligi sajale söeelektrijaamale. 2021. aasta lõpus oli Hiina RVs kokku 53 tuumajaama, koguvõimsusega 55 gigavatti. 2030. aastaks soovitakse panna püsti kuni 150 gigavati mahus tuumajaamu.
Sotsiaalvõrgu Twitter statistikakanal World of Statistics avaldas hiljuti ülevaate, mitut tuumajaama hetkel maailmas ehitatakse.
Hiina RV 20 tuumareaktorile järgneb India 8, Türgi nelja, Venemaa ja Lõuna-Korea mõlemad kolme reaktoriga.
Euroopa Liidus ehitatakse hetkel kokku täpselt kolme tuumareaktorit: kahte Slovakkias ja ühte Prantsusmaal. Ungari kavatses vähemalt enne Ukraina sõda oma Paksi tuumajaamale Rosatomi abiga ühe reaktori juurde ehitada ja USA abiga soovib lähiaastatel (lootuste kohaselt 2026. aastaks) tuumariikide perre astuda ka Poola.
Toimetas Karol Kallas