Osutades Venemaa ja Hiina Rahvavabariigi ohule ning Ameerika Ühendriikide julgeolekuesimuste muutumisele teatas president Emmanuel Macron et Prantsusmaa kavatseb suurendada nii tuumalõhkepeade arvu kui muuta selgemaks riigi rolli Euroopa julgeolekus.
Esinedes 2. märtsil Ile Longue mereväebaasis, mis on nelja Prantsusmaa tuumaallveelaeva kodusadamaks, teatas Macron, et Prantsusmaa tuumaarsenali suurendamine on riigi jaoks hädavajalik ettevõtmine, vahendab Politico.
Rääkides ballistilisi rakette kandva tuumaalveelaeva Téméraire'i ette püstitatud kõrgelt poodiumilt osutas president: "Ainult üks meie allveelaevadest, nagu asub minu selja taga, kannab löögijõudu, mis on võrreldav kõigi Teise Maailmasõja ajal Euroopale heidetud pommide summaga."
Macroni sõnul hakkavad Saksamaa, Poola, Kreeka, Holland, Belgia, Taani ja Rootsi tegema tihendatud kaitsekoostööd, sealhulgas korraldama ühiseid tuumaõppuseid ning mingil hetkel võib Prantsusmaa liitlasriikidesse paigutada tuumapomme kandvad lennukid. "Ma usun, et meie partnerid on selleks valmis," rõhutas Macron.
Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on ainsad Euroopa tuumarelva omavad riigid. Prantsusmaa tuumaarsenal asub nii allveelaevadel kui lennukitel ja vähemalt üks tuumaallveelaev on alati kuskil maailmamerel. Erinevalt Ühendkuningriigist ei osale Prantsusmaa NATO tuumaplaneerimisgrupi tegevuses, kuigi riigi presidendid on alati rõhutanud, et Prantsusmaa elulistel riiklikel huvidel on Euroopa mõõde.
Prantsusmaa võttis strateegilise tuumakoostöö Euroopa partneritega teemaks esimet korda 2020. aastal, kuid toona ei võtnud mõte vedu. Küll aga peale Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on paljud riigid oma julgeolekukavad üle vaadanud ja Macroni tuumamõtetesse suhtutakse soosivamalt. Samuti mõjutab Euroopa riikide vaadet, et suurem osa valitsusi on Ameerika Ühendriikide tänase valitsuse suhtes poliitilisel vaenupoolel, mida avalikkusele esitletakse küsimustena Ameerika Ühendriikide julgeolekutagatiste suhtes.
Macron siiski välistas mõtted, nagu ta sooviks asendada Euroopa riikides asuvad Ameerika Ühendriikide tuumarelvad ja hakata NATO asemel kandma hoolt kontinendi julgeoleku eest.
President rõhutas, et tuumapommide kasutamise otsus jääb alati Prantsusmaa presidendi kätte.
Prantsusmaal on hetkel kuskil 300 tuumalõhkepead. Macroni sõnul ei kavatse ta täpsustada kui palju riigil tuumalõhkepäid täpselt on ja kui palju kavatsetakse lisada. Ta lisas sealjuures, et tuumalõhkepäid on vaja juurde arsenali "tõsiseltvõetavuse" säilitamiseks.
"See ei ole võidurelvastumine … on oluline, et meie vaenlased elik vaenlaste kooslus, ei hakkaks isegi mõtlema Prantsusmaa ründamise peale ilma, et nad teaksid kindlalt, et selle peale tabab neid häving, millest nad ei taastu," jätkas president.
Kuna Macronil on ametiaega jäänud järele 14 kuud, siis Euroopa riikide ühiste tuumaprogrammide ja -õppustega alustatakse juba käesoleval aastal.
Samal päeval teatasid Macron ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz ühisavalduses, et moodustatakse ühine "tuuma juhtgrupp", mis hakkab strateegilise koostöö tarbeks välja mõtlema "sobivat segu tava- ning raketikaitsest ja Prantsusmaa tuumavõimekustest.
"Järgmised pool sajandit on tuumaaeg ja Prantsusmaa mängib selles, jätkates iseenda tugevdamisega, täielist rolli," lõpetas Macron kõne.
Toimetas Karol Kallas