Prantsuse president Emmanuel Macron näib unistavat riigist, kus eriolukorrast saab argipäev. Pildil vaatab ta mõtlikult merele eriotstarbeliselt puksiirlaevalt Abeille Bourbon. Foto: Scanpix

President Emmanuel Macroni valitsus soovib lõpetada riigis ligi kaks aastat kestnud eriolukorra, kuid on kohtunike ja kodanikuõiguste eest võitlejate ehmatuseks võtnud kursi enamike sellest tulenevate volituste kehtestamisele permanentsete seadustena.

Viitega ajalehele Le Monde on portaal France24.com kirjutanud, et "peaaegu kõik erakorralised meetmed saaksid Prantsusmaal seadusteks."

Nii jääksid tavapraktikaks inimeste valduste ilma loata läbiotsimised ja koduarestid.

Protestiürituste keelamine muutuks normaalseks. Politsei saaks ligipääsu koduaresti pandud inimeste elektroonikaseadmetele ning võiks kinnitada inimeste külge jälgimiseks tarvilikke seadmeid.

Ühtlasi saaks politsei rakendada nimetatud meetmeid ilma kohtuniku järelevalveta, sest vastavad volitused läheksid üle prefektuuridele ja siseministeeriumile.

Erinevus seisneks aga selles, et meetmed ei rakenduks üksnes terrorismile.

"Kujutage ette, kui võimule tuleb fašistide-laadne rühmitus. Kõik õigusaktid oleksid paigas [võimu] kuritarvitamiseks," ütles ühe prominentse kohtunike esinduskoja asepresident Marie-Jane Ody.

Eelmine president François Hollande kuulutas erakorralise seisukorra välja 2015. aasta novembris pärast seda, kui džhadistid surmasid 130 inimest Pariisi piirkonnas mitme samaaegselt korraldatud rünnaku käigus.

Äsja selgus aga, et moslemite nn radikaliseerumine ehk oma religioonile jäägitult pühendumine on viimase kahe aastaga kasvanud 60 protsenti.

Macron valmistub valitsema kui Jupiter