Emmanuel Macroni, Marine Le Peni ja Jean-Luc Melenchoni 2022. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste valimisreklaamid Foto: Scanpix

Prantsusmaa president Emmanuel Macron sõlmis lepingu vasak- ja roheäärmusliku valimisliidu Uue Rahvarindega, mille eesmärgiks on välistada Marine Le Peni Rahvakogu valitsuse võimule saamine.

Teise juuli seisuga loobus prantsusmaa valimiste teises voorus kandideerimisest rohkem kui 210 vasakäärmuslast ja macronisti. Viimased on Macroni progressiusulise Renaissance'i taha koondunud valimisliidu poliitikud. Loobumise põhjuseks on soov saada kahe peale rahvusassamblees nii palju kohti, et Le Peni Rassemblement National (RN) ei saaks peale 7. juulil toimuvate valimiste teises voorus valitsust moodustada, vahendab France24.

30. juunil toimunud valimiste esimeses vooru võitis RN kogudes 33,15 protsenti häältest. Vasak- ja roheäärmuslaste Uus Rahvarinne (Nouveau Front populaire; NFP) kogus 27,99- ja Macroni Ensemble 20,4 protsenti häältest.

Uue Rahvarinde moodustavad teeneka vasakäärmuslase  Jean-Luc Mélenchoni juhitud Prantsusmaa Ei Kooguta (La France Insoumise) taha koondunud Sotsialistid, Rohelised ja Kommunistlik Partei.

Macronistid ja vasakäärmuslased leppisid kokku, et nende esimeses voorus kolmandaks jäänud kandidaadid teises voorus ei kandideeri. "Faustliku lepingu" eesmärgiks on vältida Le Peni partei vaenlastele antavate häälte jagunemist, mis aitaks kaasa RN-i valimisvõidule. Loodetakse, et nii on suurem lootus progressusulistel macronistidel või vasakäärmuslastel konservatiive võita. Teises voorus võidab kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli.

Prantsusmaa rahvusassamblees on 577 kohta ja enamuseks on vaja 289 rahvaesindajat. Küsitlused ennustavad, et RN võidab 250 kuni 300 kohta. Le Pen leiab ise, et valitsust võiks RN hakata moodustama jub 270 saadikuga. 

Macron on varem avalikult väitnud, et nii vasakäärmuslased kui RN on Prantsusmaale ohtlikud. Kokkulepe näitab, et progressiusulised peavad vasakäärmuslasi päris poliitikuteks. Parem ilmavaade, hoolimata suurest toetusest, soovitakse riigi juhtimise juures jätkuvalt poliitilise cordon sanitaire'i taga hoida.

Toimetas Karol Kallas