Europarlamendi saadik Jaak Madison vaatas välisminister Eva-Maria Liimetsa teleintervjuud ja ta ei taha mõeldagi, mis moodi hakkaks välja nägema ebaveenva Liimetsa kohtumine Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.
Esmalt palub Madison Liimetsalt vabandust kui tema sotsiaalmeedia postitus peaks olema kuidagi solvav, kuid lisab sinna juurde, et "kriitika on vahel karm ja ega see maailm ei olegi nii ilus, kui on kuskil võõrsil väikeriigis diplomaadi elu".
Alustuseks kritiseerib Madisson uue välisministri esinemist.
"Pähe õpitud stamplaused jätavad mulje, et minister tegelikult ei tea, mida ta tegema hakkab ja mis on Eesti välispoliitiline eesmärk. Arvestades Eesti geograafilist asukohta, siis ma oma vaimusilmas alati kujutan ette, kui mingi valdkonna minister peaks kohtuma näiteks oma idanaabri kolleegiga. Kas me kujutame Liimetsa ette rääkimas läbi meile olulistes küsimustes Sergei Lavroviga? Ma parem ei kujutagi," pelgab EKRE eurosaadik.
Madisoni hirmutas ka Liimetsa jutu sisu. Kümne minuti pikkuse esinemise jooksul suutis välisminister mtu korda kinnitada kui olulised on "Euroopa väärtused", kui oluline on järgida ühtset Euroopa Liidu välispoliitikat ja kuidas kõike tuleb koordineerida Ameerika Ühendriikidega. Madisonil on küsimus, et miks meile on üldse välisministrit vaja kui kõik on "Euroopa Liidu ühtne välispoliitika"? Ta lisab, et Euroopa Liidu välispoliitikal ja Eesti huvidel pole pahataihti mitte midagi ühist ja kui inimene tõesti arvab, et midagi on vaja koordineerida USA-ga, siis on tegemist naiivsusega ja ministri adumispuudega, sest "Euroopa Liidu välispoliitilised seisukohad väga tihti ei kattu Ameerika Ühendriikide seisukohtadega".
"Mis siis teeb meie välisminister? Millist suunda ta eelistab? Kelle poole hoiab ja kuidas esindab Eesti huve," küsib Madison?
Kuna Liimets lubas tagasi pöörata poliitika, millega kohustati Eesti diplomaate jääma riikides, kus nad Eestit esindavad, perepoliitika osas neutraalsele seisukohale, siis nüüd võivad Eesti diplomaadid jälle osaleda LGBT üritustel ja kaitsta vähemuste õiguseid. Madison nimetab seda sekkumiseks teise riigi siseasjadesse ja lisab, et "Eesti välispoliitika eesmärk ei peaks olema abstraktsete, meile võõraste "Euroopalike väärtuste" eksportimine, vaid meie julgeoleku ja huvide kaitsmine koos maksimaalse neutraalsusega teiste riikide siseasjades".
Madissoni arvates tundub Eesti uus välisminister olevat tore naisterahvas, kes aga pole valmis esindama Eestit poliitiliselt kõrgtasemel, lähtudes "endale sisendatud ideoloogiast, kus esikohal on Euroopa Liidu põhiroll meie välispoliitikas ning naiivselt kõikide vähemuste kaitsmine. Paraku saab aga väita, et ainult naiseks olemisest ei piisa, et olla Eestile hea välisminister."
Toimetas Karol Kallas