Kuna Euroopa Liitu nüristavad energiakandjate tehingud ja geopoliitiline ettevaatlikus, on selle vastus Aserbaidžaani Armeenia vastasele rünnakule jäänud siiani leigeks, kirjutab ühendkuningriigi lordide koja liige Mark McInnes Politicos.
24. aprillil mälestasid armeenlased üle maailma 1915. aasta genotsiidis hukkunud 1,5 miljonit hinge. Ometigi valis Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas sellele järgnenud päeva Aserbaidžaani külastamiseks. Kuigi tegemist pidi olema piirkonna riikide ringreisiga, torkab eriti silma, et naabruses asuva Armeenia külastamiseks ta aega ei leidnud.
Millise sõnumi see saadab, kui Euroopa Liidu tippdiplomaat naeratab Bakuus kaameratele, kui samal ajal asetavad Armeenia kodanikud Jerevanis ohvrite mälestusmärkide juurde pärgasid? Miks valis Kallas Aserbaidžaaniga suhete sobitamiseks just nii tundliku päeva?
Ebamugav vastus osutab energiapoliitikale.
Euroopa riikide rahvaesindajad avaldasid oma nördimust Kallase reisiga. "Te külastate Bakuu autoritaarset režiimi ja hoiate Jerevani demokraatiast eemale. Kui Aserbaidžaan põlgab ära meie väärtused, liigub Armeenia Euroopa Liidule lähemale," kirjutas Bundestagi endine liige Michael Roth. "See on skandaalne, kui EL-i kõrge esindaja reisib 25. aprillil Aserbaidžaani, samal ajal kui Bakuu vanglates istuvad jätkuvalt Armeenia vangid," arvab Prantsusmaa rahvaesindaja Isabelle Santiago.
Kallase külaskäigu äärmuslikust rõhutab eriti tänane Armeenia ja Aserbaidžaani vahel valitsev terav eristumine.
Viimase kaheksa aasta jooksul on Armeenias toimunud demokraatia renessanss. 2018. aasta "Velvetrevolutsiooni" järel on riigis korraldatud korruptsioonivastaseid ja õigusriiki jõustavaid reforme. Märtsis võttis Armeenia vastu seaduse, millega algatati Euroopa Liitu astumise protsess, kuna rahvas nõuab riigi tuleviku sidumist Euroopaga.
Peaminister Nikol Pašinjani valitsus, mis sai võimule meeleavalduste toel, joondub Euroopa väärtuste järele. Armeenias tegutseb Euroopa Liidu vaatlusmissioon ja riik otsib tegusalt võimalusi liikuda eemale Venemaast ning siduda ennast läänega.
Lühidalt teeb Armeenia kõike, mida EL idapartneritelt ootab: see valis demokraatia, korraldab reforme ja vaatab lääne poole.
Aserbaidžaan president Ilham Alijevi võimu all seevastu kujutab endast autokraatia õpikunäidet. Võim Bakuus on koondunud ühe perekonna kätte, eriarvamused lämmatatakse, ajakirjanikke vangistatakse ja valimisi korraldatakse vormitäiteks. 2024. aasta veebruaris kindlustas Alijev endale viienda ametiaja, kogudes valimistel 92 protsenti häältest. Vaatlejad nimetavad neid valimisi pettuseks. Režiim nimetas isegi Alijevi naise asepresidendiks.
Samal ajal on Bakuu olnud rahvusvahelisel areenil äärmiselt agressiivne. 2020. aastal alustas see sõda Mägi-Karabahhi armeenlaste vastu rikkudes sedasi vaherahu. Hiljem korraldas see piirkonnale blokaadi ja tegi sinna välkrünnaku, mis sundis rohkem kui 100 000 armeenlast oma põliselupaikadest põgenema. Tegemist oli humanitaarkatastroofiga, mida Euroopa vaatas lihtsalt pealt.
Tänase päevani peab Aserbaidžaan kinni Armeenia sõjavange ja hoiab pantvangis tsiviilelanikke.
Hoolimata kõigest osutatust, alates ajast kui Euroopa Liit soovib ennast lahti ühendada Venemaa maagaasist, peab see Aserbaidžaani ihaldusväärseks kaubanduspartneriks. 2022. aastal sõlmis Euroopa Liit Bakuuga mahuka energiamemorandumi, millega kavatsetakse Aserbaidžaani gaasiimporti suurendada kaks korda. Seistes president Alijevi kõrval kuulutas Euroopa Komisjoni ülemvolinik Ursula von der Leyen, et Aserbaidžaan on "usaldusväärne energiakandjate tarnija".
Paistab, et kui Euroopa Liit vaatab Kaukasuse poole, siis näeb see Aserbaidžaani nafta- ja gaasi puurauke ning eirab Armeenia demorkaatiat ja julgeolekut.
Prantsusmaa Europarlamendi saadik ja endine Euroopa asjade minister Nathalie Loiseau täheldab: "Külastades autokraatiat, mis ähvardab oma naabrit ja sama reisi käigus jätta külastamata Armeenia, on viga … Bakuu ründab Euroopa Liidu liikmesriiki pahatahtliku sekkumisega ja hoiab Venemaa poolele, samal ajal kui Armeenia vaatab Euroopa Liidu poole."
Loiseau sõnad rõhutavad absurdset tõsiasja. Paistab, et realpolitik on põhimõtetest tähtsam ja Euroopa Liit on variser kui kritiseerib Euroopa idaosas autoritaarseid võime, samal ajal nõustudes sellega Kaukasuse lõunaosas.
Nüristatuna energiakandjate tehingutest ja geopoliitilisest ettevaatlikkusest, on jäänud vastus Aserbaidžaani Armeenia vastastele rünnakutele liiga kauaks tagasihoidlikuks. Kuid Euroopa julgeolek ja väärtused on lahutamatud ning riikide liit ei saa teha erandeid ilma, et ei õõnestaks enda moraalset autoriteeti. Armeenia toetamine, mis on rünnaku all olev verisulis demokraatia, pole ainult õige tegu, vaid see teenib lisaks Euroopa Liidu enda pikaajalisi huvisid stabiilses, reeglitepõhises maailmakorras.
Tõlkis Karol Kallas