Hispaania politseinikud ja Kataloonia iseseisvusreferendumi toetajad. Barcelona, 1. oktoober 2017. Foto: Scanpix

Eesti peab Euroopa Liidu eesistujariigina hukka mõistma jõu kasutamise rahvaküsitlusel osalenud katalaanide vastu, leiab riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimees Mart Helme.

Helme möönab, et Kataloonia iseseisvustaotlus on olnud eelkõige eliidi projekt, mida sealsed poliitikud kasutasid keskvalitsuselt raha välja pressimiseks.

"Viimased arengud näitavad aga, et praeguseks on juriidilisest ja majanduslikust küsimusest saanud sügavalt emotsionaalne ja moraalne küsimus. Kataloonia valitsus on enda taha mobiliseerinud suure osa rahvast ning Hispaania keskvalitsus ei tohi oma rahvast lihtlabaselt üle rullida," ütles Helme.

"Vägivalla kasutamine referendumil osalenud inimeste suhtes on halvim, mida Hispaania keskvalitsus kujunenud olukorras teha sai. Verevalamist ei tohi tolereerida. Sellised jõuvõtted kuuluvad teise aega, mitte tänapäeva Euroopasse. Eesti peab Euroopa eesistujariigina jõhkra jõukasutamise selgelt hukka mõistma."

Helme sõnul oleks Hispaania keskvalitsus võinud rahumeeli lasta referendumil toimuda, sest selle tulemus ei ole siduv. "Kataloonia valitsus ei oleks saanud referendumit kasutada juriidilise, vaid ainult moraalse argumendina. Polnud mingit põhjust minna rahvaküsitlust jõuga takistama," ütles Helme.

Helme sõnul peaks Eesti ja Euroopa Liit kutsuma Hispaania ja Kataloonia valitsusi üles jätkama rahumeelset dialoogi ja lahendama kujunenud kriis ilma jõuvõteteta.

Eesti valitsus on eelistanud toetada Hispaania territoriaalset terviklikkust. Samas on mõned Eesti poliitikud, näiteks Andres Herkel ja Urmas Paet, kritiseerinud Hispaania valitsuse jõuvõtteid.

Kataloonia valitsuse teatel toetas iseseisvumist 90 protsenti referendumil osalenutest. Eilsetes kokkupõrgetes on viga saanud üle 90 inimese.