Keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees Mart Rannut selgitab, et kirjakeele normiks tunnistatud eesti keele seletava sõnaraamatu alusel tähendab väljend "jõustub koos rakendusaktidega" seda, et ilma mainitud aktideta ei ole seadus jõustunud.
"Küsimus on puhtlingvistiline ning puudutab sõna "koos"," kirjutab Mart Rannut Õhtulehes. "Eesti keele seletav sõnaraamat, mis on vastavalt keeleseaduse § 4 lg 2 ja vabariigi valitsuse määrusele "Eesti kirjakeele rakendamise kord" kirjakeele normile aluseks, pakub põhitähenduseks nüanssides erinevaid tähendusi, rõhutades ühes kohas, ühe rühmana, ühiselt, seltsis või kaasasolu ning sündmuse või olukorra samaaegsust."
Rannuti sõnul tähendab see, et eesti riigikeelega riigis ei saa kooseluseadus ilma rakendusaktideta kehtima hakata, kümmekond notari juurde kiirustanud paari aga peaksid oma kooselulepingu ümber vormistama:
"Tagantjärele vastu võetavad aktid ei päästa asja. Nagu on ilmnenud, "jõustas" seaduse anonüümne ametnik, kelle puhul pole teada ei tema nime ega eesti keele oskust."