Esmaspäeval vastas kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute järelepärimisele homopropaganda kohta kaitseväes. Tema hinnangul on see hoopis rikkus, et me saame erinevaid filme vaadata. EKRE esimees Martin Helme nimetas toimuvat aga tülgastavaks, jälgiks ja dekadentlikuks.
"On toimunud täiesti tülgastav ja õõvastav asi. Sidepataljonis on näidatud selgelt homoerootilist propagandafilmi "Tulilind". Kuigi sidepataljoni ülem kolonelleitnant Taavi Otsalainen kinnitas, et see toimus ajateenijate enda soovil ja kedagi ei sunnitud seda vaatama, kinnitavad ajateenijad siiski meile, et ka konkreetne käsk ikkagi oli. Seda põhjendati sellega, et see rikastab nende väljaõpet ja avardab silmaringi," ütles arupärimise ette lugenud Martin Helme.
Paljude küsimuste seas küsis EKRE esimees ja riigikogu saadik Martin Helme, "kuidas siis ajateenijatele näidatavate filmide valiku tegemine tegelikult käib ja kes ametikoha või auastme järgi selle otsuse langetab" ning "kas kaitseministri hinnangul on ajateenijatele ebaloomulike, marginaalsete või äärmuslike seksuaalpraktikate ilustamine Eesti riigi kaitseväärtustega kooskõlas"?
"Kõrge moraal on kaitsetahte jaoks oluline," jätkas Helme. "Millist eesmärki teenib ajateenijatele sõjaväelaste vahelise homoerootilise filmi näitamine moraali tugevdamisel meie ajateenijatel?" Helme palus kaitseministril selgitada, kuidas konkreetselt rikastab homoerootilise sisuga film ajateenijate väljaõpet ning kuidas see aitab suurendada kaitsetahet või tõsta moraali.
"Mida täpselt on silmas peetud selgitusega, et homoerootika avardab ajateenijate silmaringi?" küsis Helme edasi. "Kuidas toetab homoseksuaalsete suhete põhjaliku tundmise kaudu silmaringi avardamine ajateenistuse tegelikku eesmärki?
"Millist ühtekuuluvustunnet soovitakse läbi homoerootilise sisuga filmi ajateenijates kasvatada, mida mõne rahvusliku või ajaloolise sisuga filmiga ei ole võimalik saavutada? Milliseid ühistegevusi aitab kõnealune film edendada, mida ilma seda filmi vaatamata ei oleks ajateenijatel võimalik olnud läbi viia?" soovib Helme teada.
"Kas kaitseminister peab õigeks, et sedavõrd konfliktsel teemal surutakse ajateenistuses viibivatele noortele meestele peale LGBTQ+ ideoloogiat ehk paljudele vastuvõetamatuid väärtusi olukorras, kus nad on põhiseadusega kohustatud ajateenistuses viibima? Kuidas kavatseb kaitseminister lahendada olukorra, kus kutsealused keelduvad ajateenistusest süümepõhiselt, viidates, et ajateenistuse käigus üritatakse neile peale suruda vastuvõetamatuid väärtushoiakuid?"
"Kas homoerootilise filmi näitamine sõjaväelaste omavahelistest suhetest peab teenima eesmärki võtta omaks erinevaid ideid ja lahendusi ja kohandada oma väärtusi vastavalt? Kuidas on taoline väärtuste peale surumine kooskõlas põhiseaduses sätestatud südametunnistuse vabadusega?" küsis Helme lõpetuseks.
Kaitseminister ajateenijatele homofilmi näitamises probleemi ei näe
"Küsimusi oli palju, vastuseid on vähe," ütles järgmisena kõnepulti astunud kaitseminister Hanno Pevkur, lisades, et vastused on üsna lühikesed.
Pevkur väitis, et nagu ka teiste vabal ajal aset leidvate ühistegevuste puhul, polnud kõnealuse filmi vaatamine kellelegi kohustuslik: "Kui keegi tundis, et ta tahtis ära minna, või soovis ära minna, oli tal loomulikult selleks õigus."
Kaitseminister lisas, et kaitseväel polevat soovi, võimalust ega ka võimekust ühegi filmiga ajateenijate seksuaalset orientatsiooni muuta. See polevat tema sõnul eesmärgiks. Ühtlasi, et olevat kaitseminister kuidagi sellega seotud, milliseid filme kaitseväes näidatakse. "Ma väga loodan ka, et kaitseväe juhataja seda ei tee," lisas Pevkur.
Pevkuri sõnul ei soovi ta, et ühe filmi vaatamise pärast tekitatakse suurt debatti, kuna erinevatele inimestele meeldivad erinevad filmid. "Ärme tekita kärbsest elevanti," palus kaitseminister.
"Ma saan aru, et see on poliitiliselt EKRE-le väga oluline. Ma mõistan seda. Kogu see debatt siin kindlasti võetakse ka ülesse ja pannakse Objektiivi ülesse ja igale poole mujale," ennustas Pevkur. "Aga veelkord, ei hakka kaitseminister ette ütlema, milliseid filme vaadatakse, ja ei hakka kaitseminister ette ütlema, mida tehakse vabal ajal. Nii et ma arvan, et sellega võime selle debati kokku võtta."
"See ongi meie rikkus, et me saaksime vaadata ja et meil ka tehakse erinevaid filme," jätkas Pevkur siiski. "Seda ei pea kuidagi pahaks panema, et meil tehakse Eestis erinevaid filme ja et ka laias maailmas tehakse."
Tema hinnangul ei peaks seda kontekstist välja rebima, et ühte [homo]filmi näidati, sest näidatakse erinevaid filme. Üldse ei ole kaitseministri hinnangul see teema arutamist väärt.
Hiljem lisas ta veelkord, et selle üle, milliseid filme näidatakse, ei otsusta kaitseminister, vaid seda otsustatakse äärmisel juhul seal samas üksuses. "Me ei hakka mingit tsensuuri tegema, et ühte filmi võib ja teist filmi ei või näidata," õigustas kaitseminister homofilmi näitamist.
Martin Helme vaidles aga Pevkurile vastu, sest temani on jõudnud selgelt ajateenijate väide, et selle homofilmi vaatamine oli kohustuslik. "Ja see on probleem, ja seda probleemi peab kaitseminister kontrollima," rõhutas ta.
Pevkur vastas, et temani jõudnud info kohaselt oli filmi vaatamine vabatahtlik ning kõik, kes tundsid, et see film neile ei sobi, võisid ära minna. Ta selgitas, et ei käinud koha peal üksuses küsimas selle kohta, kes andis käsu homofilmi vaatamiseks. EKRE saadik Helle-Moonika Helme leidis aga, et kui nemad riigikogu liikmetena on seda temalt küsinud, siis peaks kaitseminister ikkagi selle kohta küsima, et anda neile see vastus.
Martin Helme: me ei saanud ühelegi küsimusele ühtegi vastust
"Mulle tundub, et Hanno Pevkur ei saa aru, miks me seda teemat siin tõstatame," ütles Martin Helme kõnepulti naastes. "Ma olen väga nördinud selle üle, et sisuliselt arupärimisele ei vastatud. Meil oli 15 väga konkreetset küsimust, nii selle kohta, kes langetas otsuse, kuidas need otsused sünnivad, kuidas see mõjub moraalile, kuidas sellel on põhjalikumad tagajärjed meie kaitsevõime tugevdamisele, sellele, mismoodi inimeste süümega asjad on. Ja mitte midagi sellele ei vastatud."
"Ma mõistan, et ei homopropaganda ega kogu LGBTQ, kogu see transsoolisuse hullunud õõvastav ideoloogia ei ole Eesti ühiskonnas populaarne. Nii väga kui Reformierakond tahab ennast liberaalse erakonnana reklaamida, ta loomulikult tahaks seda kõike teha niimoodi, et avalikkus ei tea, kuidas nad dekadentsi edendavad, kuidas nad moraali lammutavad ja kuidas nad väärtushoiakuid Eestis lõhuvad."
"Aga kogu selle arupärimise põhiiva ja põhjus, miks meie, ajateenijad ja nende ajateenijate vanemad olid ärritatud, on ju selles, et see oli sügavalt ebamoraalne ja ebanormaalne, kui meie kohustuslikus korras ajateenistusse kutsutud noored poisid pannakse vaatama homopropagandat," selgitas Helme.
Tema hinnangul tuleb sealt terve rida probleeme: "Esimene probleem on see, et kas siis tõesti midagi muud, midagi paremat ei olegi? Tuleb välja, et näe, aeg-ajalt näidatakse täiesti normaalseid filme, "Apteeker Melchior" ja "1944", ja kellelgi ei teki sellest probleemi. Sõjaväelastele, ajateenijatele näidata seda, missugused nägid välja Eestis minevikus peetud sõjad või missugune on Eesti ajalooline pärand – täiesti arusaadav. Ja seal ei ole teravat ühiskondlikku polemiseerimist tekitavaid teemasid sees. Aga siin oli see teema sees."
"Ma ei saa aru sellest jutust, et kuulge, üks film ei tee kedagi homoks. Keegi ei arvagi, et üks film teeb kedagi homoks. Loomulikult üks film ei tee. Küsimus on selles, milliseid väärtuseid edendab Eesti kaitsevägi, millised väärtused on laiemalt Eestis, milliseid väärtusi Eesti riik edendab," rõhutab EKRE esimees. "Kas need on pereväärtused, kas need on laste kasvatamist, laste ja noorte inimeste moraalset palet tugevdavad väärtused, või on see jälk dekadents, mida riik oma masinavärgiga, oma sunniaparaadiga meile peale surub?"
"Me teame, missugust teed läheb Reformierakond ja meie liberaalne front. See ongi jälk dekadents. Ja kui nüüd siin lõpus hüütakse, et aga Ukrainas inimesed surevad… Kui meil peaks tekkima olukord, et Eestit on vaja kaitsta, ja siis meil on olemas enne seda teadmine, et kui sa saadad oma poja kaitseväkke, siis talle hakatakse seal mingisuguseid jälke homofilme näitama, siis äkki ta ikkagi ei lähe sinna sõjaväkke, sest see on tema maailmavaatega, tema süümega vastuolus. See on vastuolus tema vanemate ja perekonna hoiakutega, see on vastuolus poole … mitte poole, vaid kahe kolmandiku ühiskonna hoiakutega. See on ju tegelikult kaitsevõime õõnestamine, see on kaitseväe moraali õõnestamine, millega tegeletakse."
"Ja viilida siin kõrvale sellest, et kaitseminister ei tegele selliste asjadega – loomulikult ma tean, et kaitseminister ei tegele selliste asjadega, ei peakski tegelema, normaalses riigis kindlasti vähemalt mitte," jätkas Helme. "Aga kui probleem on tekkinud ja riigikogu saadikud aru pärivad, siis võiks natuke rohkem vaeva näha, kui lasta nõunikel ette kirjutada, et minule teadaolevalt ei olnud sunniviisiline."
Helme leiab, et on terve arsenal asju, mida saab teha kaitseminister, alates distsiplinaaruurimise alustamisest ja lõpetades sellega, et ta kerib kõik alates selle väeosa juhtidest ja kaitseväe juhatusest enda kabinetti ja teeb neile selgeks, et niisugused asjad ei lähe, et seda ei tohi rohkem teha.
"Minugi poolest võiks neilt palga ära võtta paariks kuuks, sellise rumaluse või sellise sigaduse eest – see ei ole rumalus, pange tähele, see ei ole rumalus. See on see, mille kohta meile Taimar Peterkop ütles "nügimine". Meie ühiskonda nügitakse perverssuste poole, väärtushoiakute ümberkujundamise poole, kõige ilusa, hea ja ülla lörtsimise poole. Vaat seda tegi kõik see."
"Ma saan aru, et liberaal ei saa sellest aru, aga meie saame sellest aru ja me ei lase sellel juhtuda niimoodi, et lükkame vaiba alla, ärme räägime sellest. Ei, ei saa, sest see lõhub meie ühiskonda, lõhub meie kaitsevõimet," ütles Helme lõpetuseks.
Toimetas Martin Vaher