Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme kirjutab, et nad ju hoiatasid eesti rahvast moodustatava valitsuse eest, mis lammutab riiki ja ühiskonda, ning tahtsid Eestit selle eest päästa. Kaja Kallase kolmandat valitsust nimetab ta aga valetajate viletsusvalitsuseks, mille tööd ja tegemisi tuleb igal sammul kompromissitult takistada, et selle võimuaeg jääks võimalikult lühikeseks.
Me ju hoiatasime! Just selle eest me Eestit päästa tahtsime. Kaja Kallase kolmas valitsus on valetajate viletsusvalitsus, mille tööd ja tegemisi tuleb igal sammul kompromissitult takistada eesmärgiga, et selle valitsuse võimuaeg jääks võimalikult lühikeseks.
Mul ei ole kahju inimestest, kes juba ei tea mitmendat korda lasid end ära petta sõjajuttudest ja sinikollastest rinnalindikestest ning nüüd hämmingus avastavad, et ei tulnud maksuvaba reedet, ei jõutud viie rikkama hulka, ei saadud odavat elektrit ja gaasi nagu Reformikad on lubanud varasematel kordadel, aga seekord nad ju ometi ei valeta ega peta, seekord nad ei lahenda majanduskriisi nii, nagu 2009. aastal. Inimesed, kes on varem nii palju kordi refirehale astunud ei õpi ka seekord.
Mul on kahju meist kõigist ülejäänutest. Me saame jätkuva karmi hinnatõusu, sest just seda teeb käibemaksu ja kütuse- ning muude aktsiiside tõus. Me saame inflatsiooni tingimustes kõrgema tulumaksu oma sissetulekute pealt. Need kaks asja kokku tähendavad jätkuvat ostujõu langust ehk just nii, nagu me kampaanias seletasime, kuigi teie palk või pension võib tõusta, hinnad tõusevad kiiremini ning teie ostujõud ehk jõukus väheneb.
Me saame veel rohkem suletavaid maakoole, mis muudab groteskseks mõnituseks jutu eesti keelsele haridusele üleminekust, sest üle võib ju minna, aga kooli – vähemalt kodule 40 kilomeetri raadiuses – ei ole enam.
Ja me saame süveneva iibekriisi, sest noored pered, eriti lasterikkad pered on kuulutatud uueks ühiskonnakahjulikuks grupiks, keda nii riigivõim kui iga suvaline punaliberaal võib mõnitada ja solgutada, kellele võib koormisi juurde panna ja toetusi vähemaks võtta.
Mitte keegi ei hääletanud selle poolt. Tegelikult isegi mitte need, kes innukalt liberaalset leeri toetasid selle nimel, et EKRE ei saaks mingil juhul võimule. Aga neile jääb vähemalt hea soe tunne, et kuigi elu läheb halvemaks, on vähemalt Ukraina lipp Eestis igal pool, tõsi, veel mitte Pika Hermanni tipus.
Ja kui nälg hakkab silmanägemist juba ära võtma ning sõjahirm ei aita enam kõhu korina kõrvulukustavat müra vaigistada, siis tasub mõelda sellele, et me saame homoabielud ning mööda Reformierakonna/E200/sotside valija keha valgub soe mõnus tunne, mis mõneks ajaks isegi mõtted näljast ja vaesusest aitab unustada.
Meil ülejäänutel nii häid võtteid täiskäigul hukka aetava majanduse ja täistuuridel lammutatava ühiskonna hävingu talumiseks ei ole. Meile jääb meelekindel tegutsemine, et see valelik ja Eestit hävitav liberaalne režiim esimesel võimalusel võimult tõrjuda.
Ja neid valesid on ikka jõhkralt palju. Kaja Kallas käib ringi ja kurdab, kuidas riigieelarve on nii hullus seisus tema eelkäijate otsuste pärast ning muud varianti, kui majandust ja inimeste toimetulekut hävitavat maksutõusu polegi. Mõlemad on valed.
Nii suurt püsikulude kasvu, kui tõid riigieelarvesse Kaja Kallase valitsused, pole Eestis kunagi varem nähtud. Just tema poolt, mitte Ratase või Helme poolt, pandi püsikuludesse enneolematult suured summad, ilma küsimata, kuidas seda katta.
Ka varasema puudujäägi jutt on valelik. Riigieelarve oli tõepoolest 2020-ndal aastal suures defitsiidis, kuid tegemist oli täiesti erakorralise rahandusaastaga, mil koroona peatas mõneks ajaks kogu majandustegevuse. Sellest aastast tuli Eesti läbi ühe väiksema majanduslangusega kogu Euroopas ja ühtlasi ka ühe kõige väiksema eelarvedefitsiidi ning võla kasvuga.
2020nda aasta jooksul langes majandus ligi 3 protsenti ja maksulaekumised umbes miljardi jagu. Tollal me külmutasime kõik muud kulud, välja arvatud hüppeliselt suurenenud erakorralised meditsiinikulud ning tegime sadade miljonite jagu majandust elavdavaid ühekordseid (NB! Ühekordseid!) meetmeid. Tulemus oli suurepärane, juba järgmisel aastal ehk 2021 aastal kasvas majandus üle 8 protsendi ning koos sellega sööstsid lakke ka maksulaekumised.
Just sellise suurepärase majanduskasvu ja maksulaekumiste kasvu päris Kaja Kallas. Ta suutis selle suurepärase seisu pöörata aastaga majanduslanguseks, kuna lahendas küüniliselt ja käpardlikult energiakriisi. Eesti oli Euroopa meister mittemidagitegemises ettevõtete ja inimeste heaks olukorras, kus energiahinnad kasvasid 6-8 korda.
Küll oli mõnus kraapida riigieelarvesse dividende Eleringist, Eesti Energiast, CO2 kvoodi müügist, kalli kütuse poolt tekitatud lisalaekumistelt. Aga see kõik oli karjuvalt lühinägelik, kuna seda sai teha ainult korra. Röövelliku rahakraapimise tulemuseks on Euroopa rängim majanduslangus ja inflatsioon, mis on loomulikult ja väga ettenähtavalt toonud kaasa eelarvekriisi. Maksulaekumised on kokku kukkunud ja kukkumine jätkub.
Vale on ka see, et nüüd ei olegi muud varianti kui kärped ja maksutõusud. On küll. Majandus tuleb pöörata kasvule, see toob eelarvesse sadades miljonites lisalaekumist. Samal ajal tuleb loomulikult üle vaadata ka kulupool ja visata sealt välja raiskamist, kuid suure kärpimise asemel piisaks järgnevateks aastateks kulupoole külmutamisest.
Nii kärpimine kui maksutõusud jahutavad veelgi rohkem majandust ja toovad seetõttu kaasa veelgi suurema maksulaekumiste vähenemise. Seega, kui oleks soovi eelarvekriisi lahendada, siis tuleks teha täpselt vastupidist praegusele: majanduse elavdamiseks tuleb makse – eriti tarbimismakse – alandada ja massilise kärpimise asemel külmutada üle välja kulud.
Aga riigikaitse? Veel üks valede pundar. Esiteks, riigikaitsesse on praegu vaja suurt raha juurde panna, kuna kõik varasemad Reformierakonna valitsused on keeldunud meie riigikaitset arendamast, rääkides selle asemel NATO artikkel viiest.
Teiseks, ärme unusta, et oleme andnud 400 miljoni eest ära relvi ja varustust Ukrainale ja see tuleb kinni maksta meil nüüd automaksude, maamaksu tõusu ja kodualuse maa maksuvabastuse kadumisega.
Loodan, et see hea soe tunne, kui meile Brüsselis õlale patsutati, et me oleme ikka tublid küll, on piisav tasu nende maksutõusude eest. Ja ei, me ei saa seda 400 miljonit Brüsselilt tagasi, sealt saame maksimaalselt 130 miljonit. Nii või teisiti, oma olemuselt on riigikaitse kulud siiski samuti ühekordne investeering, mille peaksime ära tegema laenuga ja selle laenu jaotama ära 15 aasta peale. Selle kulu katmiseks ei ole vaja makse tõsta!
Tänane valitsus teeb kõike valesti ja lammutab riiki ning ühiskonda. Teeb seda inimestele häbenematult näkku valetades ja näkku irvitades. Neid tuleb selles igal võimalikul moel takistada, alates ametissesaamisega venitamisest, jätkates obstruktsiooniga parlamendis ja vajadusel ka tänaval protestides. Eesti vajab jätkuvalt päästmist Kaja Kallase kindla käe poliitika eest.
Toimetas Martin Vaher