Prantsuse koolipoisid kannavad protestiks seksismi vohamise vastu seelikut. Foto: Jean-Sebastien Evrard, AFP/Scanpix

Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhtpoliitik Martin Helme selgitas Eesti Päevalehele antud intervjuus, miks tema erakond ei toeta liitumist Istanbuli konventsiooniga. Helme hinnangul ründab konventsioon traditsioonilisi pereväärtusi ning juurutab haridussüsteemis feministlikku doktriini.

Martin Helme lükkas intervjuus ümber väite, EKRE ei hooli naistest või naistevastasest vägivallast lihtsalt sellepärast, et nad ei poolda üht rahvusvahelist konventsiooni. "Kui oleme traditsioonilise perekonna eest seisev erakond, siis me ei saa nõustuda, et meile müüakse naistevastase vägivalla vastast tegevust, aga tegelikult on seal taga radikaalfeministliku ideoloogia surumine lasteaedadesse ja koolidesse," ütles Helme.

Konventsioon nõuab traditsiooniliste soorollide väljajuurimist

Miks on EKRE Istanbuli konventsiooniga liitumise vastu? Helme osundas konventsiooni artikleid 12 ja 14, millest esimeses öeldakse: "Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid muudatuste propageerimiseks naiste ja meeste sotsiaalselt ja kultuuriliselt määratud käitumisviisides, et juurida välja eelarvamused, kombed, traditsioonid ning tavad, mis tuginevad naiste alavääristamisele ning naiste ja meeste stereotüüpsetele rollidele."

"Ehk siis: naiste ja meeste soorollide väljajuurimine on konventsiooni osaliste konkreetne ülesanne!" jätkas Helme. "Siin on mitu asja kokku pandud. Ühest küljest eelarvamused ja alavääristamine: me kõik oleme nõus, et naiste alavääristamist ei tohi olla. Aga samasse lausesse on pandud "juurida välja traditsioonid, kombed, tavad"."

Helme sõnul on konventsiooni mõtteviis see, et kombed, traditsioonid ja tavad ongi stereotüüpsed, naisi alavääristavad soorollid, mis tuleb välja juurida.

Konventsioon surub haridussüsteemi feministlikku doktriini

Ta jätkab 14. artikliga, kus öeldakse: "Konventsiooniosalised astuvad, kui see on asjakohane, vajalikke samme, et lülitada naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittestereotüüpsete soorollide, vastastikuse austuse, inimestevahelistes suhetes mittevägivaldse konfliktilahenduse, naistevastase soolise vägivalla ning isikupuutumatuse õiguse küsimusi käsitlevad õppematerjalid, kohandatuna õpilase arengutasemele, ametlikesse õppekavadesse hariduse kõigil tasanditel."

"Me räägime feministliku doktriini sisseviimisest lasteaedade, põhikoolide, gümnaasiumide, ülikoolide õppekavadesse. See on vastuolus kõige olulisema inimõigusega: õigusega oma laste hariduse üle otsustada. Meil suigutatakse õppekavadesse vasakpoolset feministlike sugemetega doktriini, kõikides tasemetes alates lasteaiast. Me ei ole sellise asjaga nõus," ütles Helme.

Poliitik leiab, et Eestis on kindlasti konservatiivsemad soorollid kui Põhjamaades ning et see on mõistlik ja hea.

"Ma ei arva, et naistevastane vägivald peaks olema kuidagi aktsepteeritud või miski, mille peale tuleb öelda, et nii on alati olnud. Mul on neli last, neist kolm tütart. Mul on kaks õde, abikaasa. Minu ülesanne on neid vägivalla eest kaitsta," ütles Martin Helme ja lisas, et naistevastase vägivalla vähendamiseks tuleb tegelda meeste alkoholismiga.

"Sellega tuleks tegeleda, mitte konventsiooniga. Ainus [konventsiooniga liitumise] tegelik efekt on see, et lasteaedades õpetatakse poisse kleite kandma. See on värdjalik."

Loe lähemalt siit.