Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme selgitab ühismeedias, et aastakümneid Eesti inimestele valetanud poliitiline nomenklatuur pole tänases julgeolekuolukorras võimeline kaitsma Eesti inimeste ja riigi huvisid.
Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatide Eesti inimestele müüdud senine välis- ja julgeolekupoliitika pole ainus, mis läks suure pauguga lõhki. Suure pauguga ja eriti halva haisu järele jättes plahvatas samuti ennast ajakirjanduseks maskeerinud propagandatööstus ja nende loodud müüdid.
Niinimetatud "euroopalike väärtuste" lipu all esitatud müütide peamine eesmärk on esiteks inimeste hirmutamine "õigesti" valima. Valida tuleb reformierakondlaste, isamaalaste ja sotside poolt. Auru välja laskmiseks on loodud järjest lisaks sünteetilisi projektiparteisid nagu Eesti 200, Parempoolsed, Rohelised, Vabaerakond, mille eesmörgiks on protestihäälte peavoolupoliitikasse kanaliseerimine. Emotsionaalsete manipulatsioonidega üritatakse hankida vähemalt minimaalne legitiimsus ehk rahva vaikiv poolehoid tegevustele, mis on mõistuspäraselt hinnates rahvale selgelt kahjulikud.
Samad inimesed, kes valetasid meile kaks aastat, et koroonavaktsiin on tõhus ja ohutu ning maski kandmine aitab jääda terveks, räägivad meile, kuidas kümneid miljardeid eurosid maksvad tuulepargid ja nende subsideerimine tagavad odava energia. Samad inimesed valetavad meile süüdimatult, et kümneid miljardeid maksev Rail Baltic hakkab meid kiiresti ja soodsalt Berliini viima. Samad inimesed lubasid, et maksud ei tõuse ja pensioneid ei maksustata.
Needsamad inimesed, kes valetavad kõige osas, levitavad kolmandat aastat müüte Ukraina sõja kohta. Kui keegi esitas mõne küsimuse, mis jutupunkte ei toetanud, oli too kohe Kremli käsilane. Kui keegi kritiseeris näiteks massisisserännet ja venestamist, sanktsioonide ajal Venemaaga pereäri ajamist, relvade loovutamist ja Eesti relvitustamist, siis oldi jätkuvalt Kremli jutupunktide esitaja. Kõik terve mõistusega inimesed said aru, et tegemist on propagandaga, mille eesmärk on teha võimul oleva kliki kritiseerimisest tabu, kuid suurem osa inimesi ei julgenud sellegipoolest osutatud tabu rikkuda. Tabu eirajate vastu korraldati nõiajaht.
Kogu see mütoloogia ja propaganda on nüüd kokku varisenud. Inimestel, kes väitsid, et Ukraina sõda on suurem ida-lääne vastasseis ja nii Euroopa kui Ameerika Ühendriigid mängivad selles algusest saadik juhtivat rolli, on kogu aeg olnud õigus. Mis ei muuda asjaolu, et Ukraina on sõjas kannataja ja ohver. Mis ei muuda tõika, et Venemaa on agressor ja käitub võikalt. Küll muudab see arusaadavaks, miks on nii, nagu asjad on ja see muudab põhimõtteliselt arusaama, mida peaks tegema rahu saavutamiseks.
Propaganda paraku tõde ei kannata. See ei kannata võistlevaid narratiive. Iga hinna eest tuleb edasi taguda loosungeid, mida on kolm aastat taotud Ukraina kohta ja ligi kolmkümmend aastat Euroopa Liidu ja NATO kohta. Neist loosungitest taganemine paljastaks, et aastaid ja aastakümneid on oma rahvale valetatud, esitatud võltslugusid, tegeletud võimu ning raha nimel inimeste manipuleerimisega. Mida ei tohi lubada. See põrmustaks senise kliki legitiimsuse.
Nii jõuamegi välja absurdsete ja hüsteeriliselt koomiliste grimassideni, kus Ukraina sõja üks osapool ehk Ameerika Ühendriikide valitsus tunnistab otse, et tegemist on USA varisõjaga Venemaa vastu. Laiemalt Ameerika Ühendriikide ja selle liitlaste sõjaga Venemaa ning selle liitlastega, mida peetakse Ukraina pinnal ja mille eest maksavad ukrainlased oma verega. Postimees kuulutab samas niisuguse tõiga silmagi pilgutamata Venemaa jutupunktiks.
Postimees muidugi teab Ameerika Ühendriikidest valitsusest paremini, kas ja kuidas on USA sõjaga seotud. Postimees ei lase ennast kuidagi kõigutada samuti asjaolust, et selle propagandalood on omavahel lootusetus ja skisofreenilises vastuolus. Ühest küljest karjutakse punase näoga, et kui USA võtab Ukrainalt ära rahalise, sõjalise ja luurealase toe, kukub Ukraina kokku. Kas see ei tähenda mitte, et Ukraina on saanud sõdida viimased kolm aastat ainult tänu sellele, et ta on suurte lääneriikide varivõitleja? Kuid selle peale ei tohi mõelda. Liikuda tuleb edasi ja vaadata mujale. Teisest küljest raiutakse tuima järjekindlusega kohe järgmises artiklis, et mingit vahemeest, mingit varisõda ei toimu, seda pole kunagi olnud ja kõik kes nii väidavad, on putinistid. Ehk, kas siis Postimehe osad lood – milles kritiseeritakse USA abi lõppu – on Putini jutupunktide esitamine?
Neile küsimustele pole vaja vastata ja oma peaga mõtlemine ei ole soovitatav, muidu läheb narratiiv lappama. Kuulama peab eksperte! Postimehel on neid jalaga segada, saksad-tarod-kalamused ütlevad, kuidas asjad on. Ja kui ütlevad ühel päeval ühte ja teisel päeval ristivastupidist, siis ärge laske end segadusse ajada, sest seda Kreml just tahabki! Tuleb lihtsalt uskuda! Uskuda isegi siis, kui tegemist on skisofreenilise ja naeruväärse ibaga. Keegi ei taha ju olla Kremli käsilane!?
See kõik on loomulikult hale ja piinlik ning häbiväärne. Kindlasti ei ole see ajakirjandus. Samuti on see ohtlik. Eesti välis- ja julgeolekupoliitika on aastaid ja aastakümneid toetunud müütidele ning enesepettusele. Eestis on selles osas valitsenud (kartelli)parteide ülene üksmeelsus, et Euroopa Liitu kritiseerivad ja NATO abis kõhklevad ning plaan "B" peale mõtlevad ainult Kremli käsilased.
Kiiresti ja jõuliselt ümberkujunevas julgeolekuolukorras tuleb viivitamatult ja vältimatult asuda tegutsema reaalsusest ja mõistuspärasusest lähtuvalt, mitte jätkata emotsioonide ja soovmõtlemisega. Nagu näha, on tsahknad-mihkelsonid-kallased-michalid otsustanud silmad-kõrvad kõvasti kinni pigistada ja karjuvad ikka edasi loosungeid, mis kõigi silme all muutuvad järjest tühisemaks. Osutatud inimestest ei ole Eesti riigi ja rahva julgeoleku tagamisel mitte mingisugust tolku, pigem ikka teevad nad suurt kahju. Ühispartei nomenklatuur ohustab Eesti rahvuslikku ja riiklikku olemasolu!
Ainus poliitiline jõud, mis omab kontakti reaalsusega ja selgroogu Eesti huvide eest seismiseks, on EKRE. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seda tõestanud näidates, et liberaalsetel tabudel ei lubata oma mõtlemisvõimet ja väljaütlemisi halvata.
Toimetas Karol Kallas