Massiline sisseränne on Saksamaa viinud punktini, kus paljudes linnades ei leidu praktiliselt ühtegi vaba korterit.
Saksamaa vabade elamispindade määr on langenud kõige drastilisemalt viimase 20 aasta jooksul, kukkudes 2022. aasta lõpuks üleriigiliselt erakordselt madala 2,5 protsendini. Probleemi aluspõhjuseks on massiline immigratsioon.
Madal vabade elamispindade määr tõstab omakorda üürihindu ning avaldab survet kodumajapidamistele, kes võitlevad niigi kõrgendatud inflatsiooni ja nõrgenenud majanduse tagajärgedega.
Konsultatsiooniinstituudi "Empirica" ja kinnisvaraspetsialisti CBRE poolt avaldatud andmed näitavad, et turuaktiivne vakantsuse määr, ehk teisisõnu korterid, mida saab kohe või lähemas tulevikus üürile pakkuda, langes 2022. aasta lõpuks 2,5 protsenti umbes 554 000 eluruumini, mis on 53 000 korteri võrra vähem kui 2021. aastal.
Selliine langus on erakordne.
"Ka vabade töökohtade vähenemise põhjustas 2022. aastal umbes 1 miljoni inimese sisseränne Ukrainast," ütles Empirica oma raportis.
Olukord peaks ootuste kohaselt halvenema kuni 2025. aastani, kuna kõrged intressimäärad ja uute korterite ehituse kokkuvarisemine hoiavad turu defitsiidsena, mis tähendab omakorda suuremat üüri ja kinnisvarahindade kasvu terves Liiduvabariigis.
Mõnes Saksamaa linnas on korterite vakantsuse määr jõudnud täiesti anormaalsele tasemele. Näiteks Münchenis on vabade elamispindade näitaja 0,1 protsenti, samas kui Frankfurdis, Freiburgis ja Münsteris on see vaevu 0,2 protsendi juures. Ka üürid on kõigis neljas linnas paiskunud seninägematutesse kõrgustesse.
Tänaseks on selge, et Saksamaa kõrgenenud eluaseme- ja üürihinnad on suuresti massilise sisserände resultaadiks. Kuigi 2022. aastal aitasid üürihindade tõusule kaasa peamiselt Ukraina pagulased, on massiline sisseränne Lähis-Idast, Aasiast ja Aafrikast juba aastaid võimendanud eluasemete kriisi, mida on võimalik täheldada kogu läänemaailmas.
Ajaleht Die Welt kirjutas, et Saksamaa eluasemekriisi põhiprobleem pole tingimata see, et 2022. aastal saabus riiki üle 1,3 miljoni inimese, kellest lõviosa on Ukrainast pärit pagulased, vaid tõsiasi, et kõik varasemad sisserändajad keelduvad koju tagasi pöördumast.
"See ei oleks üldse probleem, kui suured rühmad varasematest sõdade ja tagakiusamiste eest pagenud põgenikud ja veelgi enam, tagasi lükatud varjupaigataotlejaid või kurjategijaid, ka koju tagasi pöörduksid," kirjutab Die Welt. "Kuid juriidiliste nõuete võrk muudab Saksamaal raskeks igasuguse jätkusuutliku sisserände korraldamise. Kui inimene on kord pagulase staatuse omandanud, omandab ta tavaliselt juba kolme kuni viie aasta pärast nõude alalisele elukohale…"
Hesseni Bergstrassi maakonna maavanem Christian Engelhardt tõdes, et eluasemed muutuvad sisserände tõttu tema koduregioonis üha ohtlikumaks: "Isegi kodanikud, kes tahavad meie maakonda kolida hästi tasustatud töökoha tõttu, ei leia endale enam taskukohast eluaset. Puuduse tõttu ei ole osa alates 2015. aastast meile määratud pagulasi endiselt veel ühiselamutest välja tulnud."
Migrantide majutuskulud avaldavad survet ka Saksamaa föderaal- ja liidumaade eelarvele. Ainuüksi Berliinis maksab 12 sisserändajate majutuskeskust riigile üle poole miljardi euro aastas, nagu selgus andmetest, mille Berliini liidumaa parlament avaldas pärast immigratsioonivastase erakonna "Alternatiiv Saksamaale" vastavasisulist taotlust.
Saksamaa rahvaarv saavutas 2022. aastal rekordilise 84 miljoni elaniku taseme, kuid kui sisserännet üleöö vähendada, väheneks riigi rahvaarv märgatavalt, mis aitaks omakorda suurendada eluasemete taskukohasust.
Toimetas Adrian Bachmann