Poola riikliku lennufirma LOT Polish Airlines lennuk Boeing 787. Foto: Bigstock Photo

Viimasel ajal on meedia lemmikjutupunktide hulka tunginud jõuliselt sõnum, et juba lähitulevikus on oodata lennuliikluse massilist piiramist, mida loodetakse ellu viia "süsinikupasside" süsteemi abil. 

Detsembri alguses CNNi veergudel üllitatud lugu kannab nime "Kätte on jõudnud aeg asuda piirama seda, kui sageli me tohime reisida välismaale – "süsinikupassid" pakuvad lahendust". 

"Turism on osa probleemist", sedastatakse artiklis, jätkates sõnumi publikusse sugereerimist, juhtides tähelepanu asjaolule, et "turismisektor toodab umbes ühe kümnendiku kliimakriisi aluspõhjuseks olevatest kasvuhoonegaasidest". Artikkel jätkab samas vaimus, pannes lauale idee süsinikupasside abil jõustatavast kvoodisüsteemist, mis näeks ette lennureiside normeerimist iga aastase "süsinikukvoodi" alusel. 

Üritades sõnumi sisu pehmendada, väidab artikli autor, et esmapilgul ekstreemsena tunduv meede on igati õigustatud, kuna "keemistemperatuurini jõudnud planeet peletab ajapikku ise inimesi eemale traditsioonilistest rannakuurortidest". 

Alarmistliku tonaalsusega artikkel ei ole erandiks, vaid on osa süstemaatiliselt edastatavast sõnumist, mis üha enam võimust võtab. 

Ka ajakirjas Business Insider esitatud samasisuline lugu tsiteerib oma allikana sama "Tulevikulabori" (The Future Laboratory) nimelise konsultatsiooniagentuuri poolt koostatud raportit, milles pannakse ette globaalse "süsinikueelarve" idee, mis näeks ette "süsinikukvootide" jagamist populatsiooni vahel, et planeedi süsiniku heite tase jääks 2050 aastani 750 miljardi tonni piiresse. 

Raport visandab utopistliku innuga kuvandi düstoopilisest tulevikuühiskonnast, kus "2040 aastaks saavad olema kehtestatud reisipiirangud, kuna selleks ajaks on juba haruldane kohata inimest, kellel ei ole nutitelefoni sisestatud "süsinikujalajälje" arvestit, mis monitoorib reaalajas iga nende liikumise, olgu see sooritatud takso, auto või lennukiga". 

Tulevik, milleks masse üha jõulisemalt ette valmistatakse, tõotab mitte üksnes loobumist millegi omamisest, vaid ka võimalusest kuhugi omal volil reisida. 

Mõistagi laieneb lennukeeld üksnes tavalisele inimesele, kes säästab aastaid, et lubada endale Easyjeti reisi Malagale. Tiibu ei kavatseta kärpida lakkamatult eralennukites ümber maailma reisivatele, kliimaapokalüpsist kuulutavatele magnaatidele, nagu Bill Gatesile ning John Kerryle, kuna viimased pole osa probleemist, vaid "kliimakriisi" lahendusest.

Toimetas Adrian Bachmann