Välisministeeriumi asekantsleri ametist Euroopa Liidu Kiievi-esinduse juhiks siirduva Matti Maasika sõnul ei soovi mitte keegi võimu Brüsselisse koondada ja Euroopa Liidu föderaliseerumist ei toimu. Samas ütles Maasikas ERRi reporterile Toomas Sildamile antud intervjuus, et Euroopa Liit on saanud osaks Eesti riiklusest.
„Aasta eurooplane 2016" Matti Maasikas arvab praegusest poliitilisest olukorrast, et rahulolematu vähemus ajab kirglikult oma asja ja suur rahulolev enamus ei suuda olla talle vääriline vastane.
Tema hinnangul peaksid kõik vastutustundlikud peavoolu poliitikud pidama debatte ja rääkima nii tavaliste inimeste kui ka oponentidega, nii nagu tegi seda tollane Briti peaminister Tony Blair, „üks meie aja võimsamaid poliitikuid", kes sõitis ringi ja põhjendas rahvale Iraagi sõja vajalikkust.
Vastuseisu ja proteste esile kutsunud ÜRO rändepaktist arvab Maasikas, et see ei ole siduv leping, vaid moraalikoodeks, mis sõnastab mõisted ja ütleb, mis oleks õige, kuid ei kohusta kedagi millekski.
Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu võrdlemisest rääkides rõhutab Maasikas, et mitte keegi ei soovi võimu Brüsselisse koondada ja taoliselt püstitatud küsimus sunnib võitlema probleemiga, mida pole olemas.
„Föderaliseerumist, mida püütakse aegajalt kellegi poolt näidata, ei ole. Euroföderaliste – meeldib see kellelegi või ei meeldi – on väga vähe järele jäänud ja inimeste hulgas, kes EL-is päriselt otsuseid teevad, neid ei ole," väidab Maasikas.
Küsimusele, kas Euroopa Liidu esinduse juht Kiievis võib sealsele LGBT kogukonnale toetust avaldada, vastab Maasikas kindlalt: „Jah, muidugi, võib küll."
(Küsimus viitab välisminister Urmas Reinsalu poliitilisele suunisele suursaadikutele, et Eesti saatkonnad Pride-paraadide teemal enam Eesti Vabariigi nimel avaldusi ei teeks.)
Intervjuud Matti Maasikaga saab lugeda siit.
Toimetas Veiko Vihuri