Harvey Risch. Foto: Yale

Ameerika Ühendriikide Yale’i ülikooli epidemioloogiateadlane Harvey Risch kirjutab uudisteportaalis Washington Examiner, et hüdroksüklorokviini, tsingi ja lihtsamat sorti antibiootikumide  (azithromütsiin või doksütsükliin) kombinatsioon annavad kokku tõhusa COVID-19 ravikuuri. 

Rischi sõnul on nimetatud ravimite kasutamine Hiina viiruse raviks ohutu ja ta on vastavad tõestusmaterjalid esitanud ka Ameerika Ühendriikide toidu ja ravimiametile (FDA).

Yale’i epidemioloogi sõnul on teda selliste teaduslike väidete esitamise eest tabanud vihased rünnakud. Sealhulgas on tema vastu asunud Ühendriikide rahvusliku allergia ja nakkushaiguste instituudi juht Anthony Fauci, kes on valitsuse COVID-19 rakkerühma liige ja selle üks kõneisikuid. Dr Risch osutab, et ta on avaldanud väärikates eelretsenseeritud teadusajakirjades sadu olulisi teadusartikleid ja Fauci poolt tema ebakompetentseks kuulutamine pole kuidagi põhjendatud.

Rischi sõnul pole tänaseni avaldatud ühtegi teadusuuringut, mis tõestaksid teaduslikult, et tema näidatud kolme ravimi lahendusest ei oleks COVID-19 vastu kasu. Kõigil vastupidistel väidetel, olgu need esitatud Fauci, FDA või kellegi teise poolt, puudub igasugune teaduslik alus.

Ta jätkab hüdroksüklorokviini tõhususe kirjeldamisega: “Esimene asi, millest me peame aru saama on, et COVID-19 jaguneb kahte suuremasse etappi. Esimeses astmes on see gripilaadne haigus. See inimest ei tapa. Kui inimene kuulub riskirühma ja alustab kohe raviga, saab ta pea kindlalt mõne päevaga terveks. Kui haigust ei ravita, siis riskirühmade patsientide puhul võib haigus edasi areneda. Kui see nii juhtub, võib viirus põhjustada raskekujulise kopsupõletiku ja rünnata mitmeid teisi siseorganeid, sealhulgas südant. Kui haigus on arenenud teise astmesse, siis pole hüdrksüklorokviinist enam abi.”

“Seega kui keegi väidab, et hüdroksüklorokviin ei toimi, siis tuleb küsida: milliste patsientide puhul? Kas tegemist on patsiendiga, kellel on ilmnenud esimesed sümptomid või raskelt haigega, kes vajab juba haiglaravi,” küsib meditsiiniteadlane?

Järgmine asi, mida peaks teadma on, et suurem osa riskigruppidesse mitte kuuluvatest inimestest elavad haiguse üle ilma ravita. Madal riskitase tähendab inimesi, kelle vanus on alla 60-aasta, kellel pole kroonilisi haigusi (näiteks diabeet), kes pole ülekaalulised, kelle vererõhk pole kõrge, kes pole üle elanud vähiravi, kes ei põe immuunsuspuudulikkust jne. 

Tema sõnul vajavad riskigrupi inimesed esimeste haigusnähtude ilmnemisel kohest ravi. Ei tohi ootama jääda COVID-19 testide tulemusi, mis võtavad mitu päeva aega ja võivad osutuda valeks.

Risch kirjeldab, kuidas Fauci ja talle takkakiitjad väidavad, et hüdroksüklorokviinist pole kasu. “Kui arstid, sealhulgas minu Yale’i kolleegid, väidavad, et hüdroksüklorokviin ambulatoorsete patsientide puhul ei toimi, siis näitavad nad sellega, et nad ei tee vahet madala riskitasemega patsientidel, keda üldjuhul ei ravita, ja riskigruppi kuuluvatel haigetel, keda peab hakkama ravima nii kiiresti kui võimalik. Arste, kes sellisest vahest aru ei saa, ei tohiks COVID-19 haigeid ravima lubada.”

Mis puudutab hüdroksüklorokviini ohutust ja kõrvaltoimeid, siis juhib Risch tähelepanu, et FDA nimetatud ravimit puudutav hoiatus on tehtud COVID-19 riskigrupi juba haiglaravi vajavate haigete pealt. “Teha üldistusi [hüdroksüklorokviini tõhususe kohta] raskelt haigete, kes põevad COVD-19-st põhjustatud kopsupõletikku ja kellel on ilmselt südameprobleemid pealt, on kohatu,” leiab Risch.

Ta jätkab: “FDA-l pole ühtegi tõestust, et hüdroksüklorokviini kasutamine haiguse varases staadiumis oleks kuidagi ohtlik. Ainus süstemaatiliselt kogutud informatsioon hüdroksüklorokviini võimalike kõrvaltoimete kohta on esitatud minu teadusajakirjas American Journal of Epidemiology ilmunud artiklis, milles ma osutan, et rohkema kui miljoni kasutaja puhul pole nimetatud ravimil olnud mingisuguseid kõrvaltoimeid.”

Otsides hüdroksüklorokviini vastase vaenu põhjuseid spekuleerib Risch: “Selle üle, mis on FDA tõrksuse põhjuseks, saan ma ainult spekuleerida. Hüdroksüklorokviin on odav, geneeriline (patenditasuvaba) ravim. Mitte nagu teatud suure kasumimarginaaliga patenteeritud ravimid, mida reklaamitakse pea olematu tõestusmaterjali pealt, ei tee hüdroksüklorokviin kedagi rikkaks.” [Risch mõtleb siinkohal ilmselt suure ravimifirma Gilead läbi kukkunud ebolaravimit remedesivir, millele ettevõtte on puhunud sisse uue elu COVID-19 ravimina ja mille üks ravikuur maksab 3000–5000 dollarit. Hüdroksüklorokviini tableti hind algab mõnest sendist.]

Risch osutab ka tõsiasjale, et kuna kolmandik FDA eelarvest tuleb ravimifirmadelt, siis võivad need agentuurile avaldada tõsist survet, et COVID-19 näol avanenud teenimisvõimalus ühe olematu hinnaga ravimi nahka ei läheks.

Ta leiab, et FDA hüdroksüklorokviini vastasuse tõttu saab liiga palju inimesi põhjuseta surma ja kutsub poliitikuid FDA-le vastu hakkama.

Toimetas Karol Kallas