MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased saatsid 29. novembril Eesti Vabariigi valitsusele ja riigikogu liikmetele märgukirja palvega mitte nõustuda WHO Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatusettepanekute jõustumise lühendatud tähtajaga. Märgukirjas paluti valitsuse esindajal saata WHO peadirektorile teade tähtaja lühendamise tagasilükkamise kohta hiljemalt 30. novembril 2023.
MTÜ poolt saadeti riigikokku ka petitsioon "Ei WHO sunnimeetmete rakendamisele!", mis kogus üheksa päevaga 6234 toetusallkirja. Märgukirjas ja petitsioonis on välja toodud rida markantsemaid näiteid ohtude kohta, mis muudatuste jõustumisel kaasneksid, kuid kõrgendatud tähelepanu nõudvaid muudatusettepanekuid on rohkem.
WHO eelnevalt mittesiduvad nõuanded muutuksid siduvateks
Artikli 18 lõige 1 sisaldab soovitusi, millest osa on hoiatavalt sarnased koroonakriisi ajal Hiinas kasutusele võetud karmide meetmetega ja mis on tänaseks tagantjärgi kohtulikult ebaseaduslikeks tunnistatud. Tuleviku tervisekriiside korral muutuksid legaalseks nii sundisolatsioon, sundvaktsineerimine kui sundravi.
Artikli 3 lõikes 1 on maha tõmmatud, et eeskirjade rakendamisel austatakse täielikult inimeste väärikust, inimõigusi ja põhivabadusi. Need mõisted on asendatud märksa ähmasemate õigluse, kaasatuse ja sidususe mõistetega, mis ei kata mingil moel kehalise puutumatuse ja informeeritud nõusoleku põhimõtteid.
Väljakuulutatud rahvatervise hädaolukorras ja ka ainult selle kahtluse korral saaks WHO sundida meid eirama siseriiklikke seadusi, kaasa arvatud Eesti Vabariigi põhiseadust.
Muudatusettepanekud võimaldaksid ilma tegeliku ja tõsise riskita kuulutada välja rahvatervise hädaolukorra ning kehtestada ennetus-, kaitse- ja kontrollimeetmed praktiliselt ükskõik millisel ettekäändel. Sellisel kujul on võimatu kontrollida majanduspoliitiliste sidusgruppide huvidest tekitatud kunstlikke hädaolukordi.
Artikli 59 lõike 3 kohaselt peaks riik oma siseriiklikud seadused ja halduskorralduse täielikult kohandama nende eeskirjadega mitte hiljem kui 12 kuud pärast vastavate regulatsioonide jõustumist [4]. Võimalik, et tuleb küsida Riigikohtu hinnangut, kuidas kõne all olevates rahvusvahelistes eeskirjades toodud soovitused, kohustused ja nõuded suhestuvad EV põhiseadusega.
Meedikud ja teadlased tunnevad muret, et WHO Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatused on ette nähtud jõustuma vaikimisi ning et läbirääkimised toimuvad suures osas üldsuse eest varjatult. Nimelt pole Eestis seni toimunud ühtegi eestikeelset avalikku arutelu WHO lepete muudatuste teemal, kuigi tuleviku tervisekriiside korral mõjutaksid need meie kõigi elusid. Avaliku diskussiooni puudumise tõttu niivõrd olulisel teemal tuleks Eestil võtta lisaaega, et muudatusettepanekute mõju meie riigile koos juristide, inimõiguste spetsialistide, arstide ja teadlastega läbi töötada.
Kuigi märgukiri keskendub Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade muudatusettepanekutele, on WHO-ga seotud teinegi problemaatiline dokument – nn pandeemialepe (WHO CA+). Mainitud dokumendid ja nende mitmed versioonid nõuavad ajamahukat süvenemist isegi tippspetsialistidelt ning on mitmetimõistetavuse tõttu vaidlusmaterjaliks juristidele.
Tavainimene ilmselt ei suudagi orienteeruda nende kantseliitlikus keeles kirjutatud dokumentide rägastikus. Teema keerulisus võib ka olla üheks põhjuseks, miks Tervise-eeskirjade muudatusettepanekute sisu pole Eestis seni ületanud ei rahvusringhäälingu uudiskünnist ega leidnud kajastust suuremates meediaväljaannetes.
WHO uued lepped vajavad kõrgendatud valvsust liikmesriikidelt ka seetõttu, et koroonakriisis minetas organisatsioon oma soovitustes nii terve mõistuse kui varasema teaduslikult konsensusliku lähenemise. Paraku seni pole WHO oma vigu tunnistanud. WHO sobivus tsentraalse tervisekriisi koordineerijana koos otsustusõigusega, mida liikmesriikide tasandil tuleb rakendada, on tänasel päeval äärmiselt küsitav.
Kui Eesti riik saadab hiljemalt täna ehk 30. novembril WHO peadirektorile lühivormis teate, et me ei nõustu Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade jõustumistähtaja lühendamisega, siis saab meie riik ühe aasta ajapikendust ja muudatusettepanekud hakkavad kehtima meile 12 kuu asemel 24 kuud pärast nende kinnitamist.
MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased koondab üle 60 erineva spetsialisti. Oluline on märkida, et MTÜ koondab ja esindab ka neid, kes ei julge repressioonide kartuses oma nimega rääkida.
Toimetas Markus Järvi