Kahepalgelisus ja valetamine on muutunud tavaliseks, igapäevaseks nähtuseks, nentis 23. oktoobri meeleavaldusel nii vene kui ka eesti keeles peetud kõnes Objektiivi venekeelse väljaande juhataja Maksim Rogalski, kutsudes rahvast seisma kurjusele vastu ja kaitsma vabaduse ideaali.
Meie meeleavaldus toimus vaatamata täielikule blokeerimisele meedias, isegi raha eest ei olnud võimalik kusagil reklaami osta. Kuid nagu näeme, tõde ei ole võimalik peita – tuldi kõikjalt Eestist vaatamata külmale ilmale, vihmale ja hirmutamisele.
Võib valetada, manipuleerida koroonastatistikaga, nagu Terviseamet teeb; võib rääkida, et sundvaktsineerimist ei toimu, nagu Kaja Kallas räägib; võib püüda maha vaikida teadlaste ja meedikute pöördumist valitsuse ja Riigikogu poole; võib öelda, et meeleavaldusele kogunesid antivakserid, rumalad inimesed, kes ei usu teadust. Kuid see ei aita – tõde tõuseb nii kui nii, varem või hiljem.
Mitte väga ammu sõimati neid inimesi, kes hoiatasid läheneva diktatuuri eest, vandenõuteoorijate pooldajateks. Paljudele tundus mitteusutav, et terveid lapsi hakatakse vaktsineerima kovidi vastu, kuigi see haigus ei kujuta nende jaoks ohtu, piiratakse inimesi õigusi ja vabadusi, vallandatakse inimesi selle eest, et nad ei ole nõus laskma end vaktsineerida. Täna see on reaalsus, milles me elame.
Vastavalt valitsuse korraldusele meil on kehtestatud apartheidirežiim, inimesed on jagatud kahte kategooriasse. Mingit mõistliku seletust sellele ei ole, ainult valelikud propagandistlikud loosungid – „teid ei lasta kuhugile selleks, et teid ennast kaitsta ja et viirus ei leviks". See on vale, sest viirus levib nii kui nii – ka vaktsineeritud inimeste kaudu.
Kahepalgelisus ja valetamine on muutunud tavaliseks, igapäevaseks nähtuseks. Mis on saanud feministide lemmikloosingist „minu keha – minu valik"? Nüüd on pigem loosungiks „loovuta oma keha riigile, sest vaktsineerimine on sinu ühiskondlik kohus". Mäletate, veel hiljuti oli väga moes kaitsta vähemusi? Nüüd paistab aga, et neist võiks ka tankiga üle sõita ja selles ei nähtaks midagi hullu.
Tegemist on absurdiga ja selles absurdis me nüüd elamegi. Kuid vaadates, mis naabrite juures – Leedus ja Lätis – toimub, on selge, et olukord võib muutuda veelgi süngemaks. Hiljuti rääkis politsei juht, et selleks, et poodi minna, peab sul olema vaktsineerimistõend. Pärast öeldi, et ta eksis natuke, kuid see ei ole tegelikult mingi fantaasia, selleni on jäänud väike samm. See on meie tulevik.
Küsimus ei ole selles, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. See on inimeste isiklik valik. Küsimus on selles, et vaba valikuga tegemist ei ole, tegemist on sundvaktsineerimisega, tegemist on inimeste õiguste ja vabaduste rikkumisega. Kusjuures kogu see absurd aina süveneb. Oluline on esitada küsimus: kas sellisele globaalsele rünnakule on üldse võimalik vastu seista? Sama oluline on vastata: on küll, ma saame seda teha omal maal, siin samas meie Eestimaal.
Johannese ilmutuse raamatus on kirjas, et kõigepealt kurjad võidavad. Kuid hiljem ikkagi võidab headus. Aga need, kes kurjusele vastu ei seisnud, need küll kahjuks hukkuvad. Nii et seiskem kurjusele vastu, seisame rahvana, seisame oma rahva vabaduse eest!