Migratsioonikriisi ja terrorirünnakute tingimustes on relvaloa taotluste arv Euroopa riikides järsult kasvanud, kirjutab ZeroHedge.
Nii näitab hiljutine The Wall Stree Journali ülevaade, et Saksamaal on seaduslikult kodanike omanduses olevate relvade arv vahemikus, 2013 – 2017 kasvanud ligikaudu 10 protsendi jagu 6,1 miljoni tasemele.
Seejuures näitab lisatud graafik, et aastail 2013 – 2014 näitaja tegelikult langes, kerkides teravas tõusujoones ajaperioodil 2015 – 2017.
Eelmise aasta kohta andmed esialgu saadaval pole.
Sama ajaperioodiga on enam kui kolmekordistunud lubade arv kanda relva väljaspool lasketiiru (9285 luba).
Samas on Saksamaa puhul tegemist mittesurmavate relvadega nagu gaasirelvad jms.
Belgias on relvalubade taotluste arv enam kui kahekordistunud pärast massimõrva Pariisis 2015. aasta novembris ning neli kuud hiljem toime pandud rünnakut Brüsselis, mis vaatlejate sõnutsi on "selge märk, miks inimesed need [relvad] soetasid."
ESRI statistika järgi on Islamiriigiga (ISIS, ISIL, Daesh vms – toim) seotud terrorirünnakuid alates aastast 2016 Euroopas aset leidnud enam kui 16.
Kogetava tõuke relvade hankimiseks Saksamaal andis kolm aastat tagasi Kölnis vana-aastaõhtul migrantide poolt kohalike naiste suhtes toime pandud massiline seksuaalne ahistamine.
Näitena sellest tõttas Berliini üliõpilane Carolin Matthie (26) Kölni rünnakute kiiluvees relvaluba hankima, kartes et samamoodi mõtlevad paljud naised ning taotluste töötlemine kujuneb aeganõudvaks.
"Kui ma ei tee seda nüüd, tuleb võibolla veel pool aastat oodata," meenutab Matthie.
Hakatuseks ostis Matthie õhkrelva, mida võis loa alusel kaasas kanda.
Hiljem sai temast laskmishuviline, kes kasutab tiirus tulirelvi.
Nüüd on ta esitanud tulirelvataotluse ning teeb postitab oma blogis igapäevaselt videoid, milles propageerib relvastatud enesekaitset.
Toimetas Urho Meister