Moldova presidendil Maia Sandul on pikaajalised ametialased sidemed George Sorose asutatud Avatud Ühiskonna Sihtasutustega ja viimane on riigi "demokraatlikesse väärtustesse" investeerinud üle saja miljoni euro.
Tänaseks 53-aastane Sandu alustas karjääri progressiuskliku aktivistina. 2016. aastal asutas ta pahemäärmusliku euroopameelse Tegevuse ja Üksmeele Partei (Partidul Acțiune și Solidaritate, PAS). 2009.–2010. aastani oli Sandu Moldova Sorose Sihtasutuse, mis on ülemaailmse Avatud Ühiskonna Sihtasutuste (OSF) valitsusväliste organisatsioonide tööstuse osa, nõukogu liige. 2010. kuni 2012. aastani töötas Sandu Maailmapanga nõunikuna. Samal ajal oli ta Moldova valitsuse haridusminister (aastatel 2009–2012) ja viis OSF näpunäidete järele ellu hariduses demokraatlike väärtuste jõustamise ja õppekavade uuendamise reforme.
Sandu valiti 2020. aasta novembris esimest korda Moldaavia presidendiks. Teist korda juhtus see 2024. aasta oktoobris, millele aitas väidetavalt kaasa Prantsusmaa luureteenistus.
2022. aasta oktoobris tähistas Sorose Moldova Sihtasutus riigis tegutsemise 30. aastapäeva ja Sandu tunnustas OSF abi riigi "demokraatlike väärtuste, avalike institutsioonide, kodanikuühiskonna, sõltumatu ajakirjanduse, teaduse ning hariduse" ülesehitamises. Samal pidupäeval tunnistas Moldaavia president, et ta ootab jätkuvalt OSF toetust seadusandlike reformide läbiviimise, korruptsiooniga võitlemise ja haridusalgatuste vallas. Moldova valitsus on kõigele lisaks OSF-iga ametlikus "riikliku arengu" partnerluses.
OSF on alates 1992. aastast investeerinud Moldovasse, täpsemalt selle valitsusvälistesse organisatsioonidesse, korporatistlikusse meediasse ja valdkondlike reformide – näiteks inimõiguste vallas – korraldamisse üle saja miljoni euro. Kuna Sandu PAS kujutab ideoloogiliselt täpselt samasugust kehandit kui OSF, siis on see Soroste organisatsiooni mahitatud tegevustest ja selle loodud "ökosüsteemist" märkimisväärselt võitnud.
Tänavu juulis väitsid mitmed allikad, et OSF investeeris Moldaavia riiklikusse laste ja noorte sooideoloogia ajupesusse, laste puberteeditõkestitesse ning riigi inimeste soovahetusprotseduuride hõlbustamisse kümme miljonit eurot.
Soroste OSF-i tegevuse eesmärgiks pole mitte kunagi demokraatia, ega inimõiguste jõustamine, vaid traditsioonilise lääne ühiskonna hävitamine ja ühtse korporatistliku maailmakorra kehestamine, mida üritatakse läbi viia muuhulgas "kodanikuühiskonna" pettuse raames. Milline tegevus on eriti selgelt avalikuks tulnud Ameerika Ühendriikides, mille tõttu on OSF-i ja Soroste suhtes algatatud uurimine nii organiseeritud kuritegevuse kui terrorismi rahastamise seadusepügalate alusel.
Kuidas Euroopa Liit käitub riikidega, mis kuulavad Soroste sõna ja mis seda ei tee, võib näha kas suhtumises Moldaaviasse ja Rumeeniasse elik Ungarisse ning Slovakkiasse. Või milline oli see Poolasse PiS-i valitsuse ajal. Vähemalt üks viiendik Euroopa Inimõiguste Kohtunikest on seotud OSF-iga.
Sandu PAS võitis tänavused parlamendivalimised ainult põhjusel, et riik keelustas vastu valimisi kaks "venemeelset" opositsiooniparteid ja piiras Transnistrias elavate Moldaavia kodanike hääletamist. Samuti esines valimistel kummalisi valijate käitumise nähtumusi ja väidetavalt lisati valimistulemustesse 100 000 välismaal elava Moldaavia kodaniku libahäält. Moldaavias elab 2,4 miljonit inimest.
2019. aastal avaldas mõttekoda Rand Corporation Venemaa teemalise uuringu "Laienev Venemaa: võistlemine eelispositsioonilt". Uuringus on eraldi "geopoliitilise meetmena" kirjutatud peatükk "Väljakutse Venemaa esindatusele Moldovas". "Väljakutses" pakutakse välja erinevaid lahendusi, millisel viisil Venemaa Transnistriast välja tõrjuda ja piirkond Moldovaga ühendada. Milleks on vaja Moldova liita Euroopa Liidu ja NATO-ga ning toetada riiki iga aasta sadade miljonite eurodega.
Ajalooliselt on Moldova Rumeenia osa, millest 1940. aastal sai NSVL-i liiduvabariik. Suurem osa Moldova rahvastikust on rumeenlased, kes räägivad emakeelena rumeenia keelt.
Toimetas karol Kallas