Tuntud mikrobioloog Kevin McKernan tuvastas, et Covid-19 süstiained on saastatud roheahvide geenimaterjaliga. Roheahvid on 1967. aastal Marburgi Ülikooli biolaborist lekkinud Marburgi viiruse allikas.
Meditsiiniettevõtte BioNTech tootmine, milles valmib suurem osa Euroopa turu mRNA ainetest ja mis toodab Pfizeri "vaktsiine", asub pisikeses Saksamaa ülikoolilinnas Marburgis ja tegemist on sama tootmiskompleksiga, millest 1967. aastal lekkis Ebola kurikuulus sugulane Marburgi viirushaigus, millesse toona haigestus 31 inimest ja mis tappis neist seitse, vahendab mõttekoja Brownstone Institute'i meediakanal.
Ravimitehase nimeks on Behringwerke, ehk "Behringi töökoda", mis sai oma nime sakslasest immunoloogi Emil von Behringi järele.
Marburgi viiruse leke sai alguse kui Behringwerke töötajad puutusid kokku viirusesse nakatunud ahvi kudedega.
BioNTech ostis Behringwerke vabriku ravimiettevõttelt Novartis 2020. aasta septembris ja tegi seda ootuses, et peatselt lubavad Euroopa Liidu ravimiametid selle koostöös Pfizeriga valmivat Covid-19 eksperimentaalset süstiainet inimeste peal kasutada.
Behringwerke tehase ostmisele aitas kaasa Saksamaa valitsuse poolt BioNTechile eraldatud 375 miljoni euro suurune toetus, mille mRNA tootja sai kätte kaks päeva varem.
Pfizeri ja BioNTechi ning Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud süstianete eelostulepingus (lk 12) nähakse ette, et "Euroopa Covid-19 süstid tulevad suuremas osas Pfizeri Belgia Puursi linnas asuvast tehasest ja need sisaldavad BioNTechi tootmisüksustes valmistatud RNAd …".
Nimetatud eelostulepingus mainitakse, et BioNTechi mRNAd aitavad süstide jaoks ette valmistada ka mõned alltöövõtjad – Rentschler puhastab süstiainet ja Polymun koostab lipiidnanoosakesi –, kuid toorest mRNAd valmistatakse ainult BioNTechi Marburgi Behringwerke tehases.
Roheahvi DNA on seotud nõndanimetatud SV40 (simian virus 40; ahvlaste viirus 40) promootoritega (DNA-molekuli osa). McKernan leidis, et kui ahvi DNAga on saastunud nii Moderna kui Pfizer-BioNTechi süstid, siis eriti suurt muret valmistavad tema sõnul just Pfizeri süstid.
"Vähemalt Pfizeri asjade poolel sisalduvad [süstides] SV40 promootorid. See on kasvajaid tekitava (onkogeense) viiruse osa. See ei ole kogu viirus. Samas see pisikene osa on võimeline põhjustama väga agressiivseid geeniväljendusi," selgitab inimgenoomi projektis osalenud geeniteadlane.
Behringwerke tehas on kuulus veel teisegi ajaloolise asjaolu poolest. Kolmanda Reichi ajal toodeti seal eksperimentaalseid vaktsiine, mida katsetati Buchenwaldi koonduslaagri vangide peal
Nimetatud vaktsiinikatsed olid Nürnbergi arstide kohtuprotsessi keskmes, mille alusel koostati hiljem (1947. a) rahvatervisetööstuse tarbeks Nürnbergi koodeks. Covidi ajal rikuti vaipsüstimise sunniga kõiki Nürnbergi koodeksi kümmet punkti.
Pikemalt võib lugeda ahvi DNAga saastunud Covidi süstide kohta Epoch Timesist.
Toimetas Karol Kallas