Kui ausate inimeste kannatus homoliikumise räige terrori tõttu katkeb, läheb ideoloogilistel põhjustel tõenäoliselt lahti kodusõda, tõdeb Markus Järvi kommenteerides kristlastest ettevõtjate terroriseerimist USAs ja Euroopas.
Juhtumid, kus gaystapo sõidab julmalt sisse kristlastest teenusepakkujatele, olgu nendeks lilleseadjad, pagarid või kodumajutuse pakkujad, on saanud nii tavaliseks, et me kõiki neid ei jõua me isegi enam Objektiivis süstemaatiliselt kajastada.
Et teema ei jääks siiski üldsõnaliseks, olgu siinkohal toodud välja mõned viimaste aegade markantsemad juhtumid.
Tastries Bakery Californias keeldus samasooliste paarile "pulmatordi" tegemisest. Lahti läks sotsiaalmeediamöll ja boikott. Kui kristlased soovitasid pöörduda teise pagarikoja poole, pidasid Eileen Del Rio ja tema partner antud soovitust solvavaks.
Aaron ja Melissa Klein on võidelnud oma äri edasikestmise eest alates 2013. aasta jaanuarist, mil nad keeldusid viisakalt "homopulmatorti" valmistamast. Asi läks kohtusse, abikaasad mõisteti Oregoni osariigi seaduste alusel süüdi diskrimineerimises ning neile määrati trahvisummaks 150 000 dollarit, mida hiljem alandati 135 000 dollari peale.
Perekond McArthuri pagaritöökoda "Ashers" Põhja-Iirimaal sai endale kaela kohtutee, kuna pagarid keeldusid küpsetamast torti sõnumiga "Toetage homoabielu". McArthurite töökoda mõisteti süüdi diskrimineerimises ja hiljem lükkas Põhja-Iiri apellatsioonikohus tagasi kristlastest pagarite palve süüdimõistev otsus tühistada.
Texases pagariäri pidavad Edie ja David Delorme kogesid ähvardusi ja halvustamist pärast kurikuulsa "homopulmatordi" küpsetamisest keeldumist. Nende maja ähvardati maha põletada ja teismelist poega jõhkralt vigastada. Kaasnesid vandalismiaktid ja sõim sotsiaalmeedias.
Juhtumeid oleks veel ja veel, ent järgmine kaasus näitab eriti selgelt, millist terrorismi LGBT-fašism ja gaystapo endas kannab. Jack Phillips keeldus homode pulmatordi valmistamisest 2012. aastal. Peale väntsutamist ja hurjutamist kisti mees kohtusse, kus ta algselt mõisteti süüdi diskrimineerimises. Lõpuks jõudis aga kaasus USA ülemkohtusse, mille hinnangul rakendati Phillipsi vastu Colorado osariigi diskrimineerimise-vastast seadust vastuolus USA põhiseadusega ja Philips mõisteti õigeks. Hiljuti hakkas aga pagarit süstemaatiliselt kiusama keegi transsooline advokaat nimega Autumn Scardina, kes seekord tellis juba "transtordi". Kui mees keeldus selle valmistamisest, põhjendades seda oma veendumustega, tõmmati ta taaskord kohtulahingusse. Enne "transtordi" tellimust esitati aga Phillipsile tõenäoliselt sellesama transsoolise poolt hulganisti tellimusi satanistlike ja perverssete elementidega tortide peale, mille valmistamisest kristlasest pagar samuti keeldus.
Siin on vaid mõned väga arvukatest juhtumitest. Esitame nüüd paar elementaarset küsimust, millele võiksid vastata eelkõige liberaalid ja kõikvõimalikud LGBT-inimesed. Mis asi see nüüd on? Kas selline on liberaalide ettekujutus südametunnistuse vabadusest? Kas selline on homoliikumise ettekujutus kiusamisvabast, sallivast ja hoolivast ühiskonnast? Kumb osapool kiusab ja ahistab? Kumb osapool on ebatolerantne ja kitsarinnaline? Kui te ei tea vastust siis ma vastan teile ise: kõige jälgimateks kiusajateks ja ahistajateks on osutunud LGBT-liikumise psühhopaadid.
Kui te aga nüüd mõtlete, et homoseksuaalid ise võtavad avasüli vastu ka konservatiivseid ja kristlikke kliente, siis olete rängalt eksinud. Nii käitub Seatle'is asuva Bedlam Coffee homoseksuaalist omanik kristlike abordivastastega, kes peatusid tema kohvikus. Mees kukub roppude sõnadega räuskama ja ähvardab näidata kristlaste ees, kuidas sodoomia praktiseerimine käib (järgneb videolõik).
Nagu näha, on südametunnistuse- ja usuvabadus vaid ühepoolne liiklus. Kristlastele pole see lubatud, kuna LGBT-fašistide ja kiusajate õigus kaalub nende vabaduse iga kell üles. Nii lihtne see ongi. Ent peale selliseid juhtumeid ei pea olema prohvet ega prohveti poeg saamaks aru, et mingil hetkel inimeste kannatus katkeb ja kunagi läheb ideoloogilistel põhjustel lahti ei midagi vähemat ega rohkemat kui kodusõda.
Kas seda tahavadki ideoloogilised terroristid? Antifa ja kogu pahemliberaalne seltskond on aastaid kui mitte aastakümneid üritanud meeleheitlikult manada ülbitsemise ja ausatele inimestele terroriseerimisega esile tõelisi fašiste ja natse – senini suhteliselt edutult. Kui aga ikka järjepidevalt selle nimel tööd tehakse, peavad järgnema ka reaalsed tagajärjed – loomulikult mitte mõne kristlasest pagari näol, vaid seltskonna näol, kes on sama jumalatud nagu homoliikumine isegi ning kelle ainus argument on sõjaväesaabas niutsuva liberaali kuklal.
Siis on juba hilja seletada, miks ja kuidas see asi küll sinnamaale arenes.