Soomes tutvustatakse eeskätt meessoost varjupaigataotlejatele kohalike arusaamu naiste õigustest, seksuaalsusest ja suhete loomisest, samuti perevägivallaga seonduvat ja laste õigusi. "Pagulaste" reaktsioon majutuskeskustes pakutavale "ühiskonnaõpetusele" on olnud värvikas. Ametivõimude sõnum põlisrahvale on aga järgmine: meil on nüüd uus olukord ja sellega tuleb harjuda.
Nii mõnelgi teisest kultuuriruumist pärit immigrandil vajub suu lahti, kui ta näeb ja kuuleb vormikleidis naispolitseinikku rääkimas seksuaalsuhetest ja sellest, mil moel on sobilik naisterahvastele läheneda.
"Kõige aluseks on arusaam naise kohast ühiskonnas," ütleb vanemkonstaabel Nina Pelkonen. Selles näeb ta suurimat erinevust soomlaste ja migrantide vahel. "Soome naiselt peab küsima lähenemiseks luba. Ütlen ka igasuguste valearusaamade vältimiseks, et mõistlik on mitte läheneda naisterahvastele, kes näivad nooremad kui 25-aastased."
Kuulajate reaktsioonid on väga erinevad. Paljude jaoks on selline naiste vabadus šokeeriv. Pelkonen lisab: "Mõnes kultuuris muutub naise maine kaheldavaks juba siis, kui ta vaatab meesterahvale otsa. Soomes aga võib naine käia öösel üksinda tänaval, ilma et ta kuuluks madalamasse ühiskonnaklassi."
Kokkupuutumine teistsuguste tavadega vallandab immigrantides soovi piire järgi katsuda ja ületada. Soome ühiskonda on vapustanud vägistamisjuhtumid, milles kahtlustatavateks on välismaalased.
"Nende negatiivsete näidete varal on paljudele jõudnud kohale, et teatud viisil riietumine ja vabadus ei ole veel väljakutseks naisterahvast puudutada," tõdeb Pelkonen. "Ebameeldivate asjadega peame kindlasti tegelema, ent etnilisi vähemusi ei pea koheselt sildistama."
Põliselanike protestiaktsioonidest vastuvõtukeskuste vastu ei ole kasu, sest see annab politseile vaid tööd juurde. Kodanikualgatuse korras on soomlased hakanud ka ise linnades patrullima, et tagada inimeste julgeolek olukorras, mil nad võivad langeda vabalt ringi liikuvate illegaalide kallaletungi ohvriteks. Riiklikud struktuurid on aga sellisest algatusest häiritud. "Omaalgatuslikud tänavapatrullid ja kodukaitsejõud ei lisa turvalisust. Omakohtuga läheb asi kergesti kontrolli alt välja," märgib Pelkonen.
Politseile on suureks väljakutseks sotsiaalmeedias leviv kodanike reaktsioon immigrantide poolt sooritatud kuritegudele. Seda peetakse nimelt ülereageerimiseks. Politseil sõnum kodanikele on järgmine: olukord on nüüd selline ja sellega peab harjuma, hädaldamine ei aita.
Lääne-Uusimaal on umbes 3300 turvapaigataotlejat ning 22 vastuvõtukeskust. Politsei teeb turva- ja riskianalüüse ning on kõikidesse keskustesse määranud oma sidepidajad. Samuti kinnitatakse kodanikele, et ollakse teadlikud sellest, et immigrantide seas on mitmesugust kontingenti ning riskifaktoritesse ei suhtuta pealiskaudselt.