Suurbritannias saavad mere- ja jalaväkke värvatud naissoost sõdurid meestele disainitud varustuse kasutamisel tõsiseid alakeha vigastusi.
Teiste hulgas on viga saanud Suurbritannia esimene naissoost merejalaväelane, Philippa Birch, kes on mitu kuud taastunud stressist tingitud luumurrust pärast Dartmooris rännakul kokku varisemist. Treeningu osaks olnud rännakul kandis ta 30-kilogrammist seljakotti ja vintpüssi.
2013. aastal maksti kahjutasudena välja ligi 90 tuhat eurot naissoost õhuväelastele, kes kannatasid vaagnaluu mõranemise all pärast baastreeningu ajal meessoost kolleegidega ühes tempos marssimist.
Paanikas kaitsevägede juhid on seepeale kutsunud üles teadlasi naiste kehaga sobivamat varustust disainima.
Eelmisel nädalal Londonis toimunud rahvusvahelisel militaarvarustuse messil osalenud teadlaste sõnul ei võta praegune varustus, mis võeti kasutusse veel siis, kui naised veel sõjaväes ei teeninud, arvesse naiste anatoomilisi erinevusi.
„Eelnevalt ei oodatud sõjaväes töötavatelt naistelt raske varustuse kandmist pika perioodi jooksul karmil maastikul. Nüüd oodatakse kõigilt samade nõuete täitmist. See on tohutu väljakutse. Selle tulemusena oleme näinud, et esimesed jalaväeüksustega liitunud naised on kannatanud alajäsemete vigastuste all. Kandmisvarustus naistele peab arvesse võtma erinevusi nagu pikkus, puusalaius ja vaagnaluu kalle," ütles üks neist.
Varustusekomplekti Virtus (lad k 'mehelikkus' – toim) on välja antud 50 tuhat komplekti ja kaitseministeeriumi väitel on 90 protsenti tagasisidest olnud positiivne, pidades varustust eelnevaga võrreldes kergemaks ja mugavamaks.
Naised lahingrollides on probleeme tekitanud ka Ameerika Ühendriikides, kus vaatamata andmetele, mis näitavad, et naistel esineb meestega võrreldes sõltuvalt lahingrollist kohati 108-133 % rohkem vigastusi ja vigastuste määr baastreeningu ajal on naistel keskmiselt 114% kõrgem, avati 2015. aastal Barack Obama presidentuuri ajal kõik lahingurollid ka naistele.
Koostas Oto Tuul