Närviteadlane ja kliimaajakirjanik Clayton Page Aldern leiab, et "kliimamuutuste närvikoormat on üha keerulisem vältida".
Aldern üllitas käesoleva aasta aprillis raamatu "Looduse koorem: kuidas muutuv kliima muudab meie ajusid", milles autor väidab, et üleilmne soojenemine ei hävita ainuüksi planeeti, vaid see levitab ka ajuhaiguseid, vahendab Breitbart.
"Tõusvad temperatuurid ja muutuvad ilmastikumustrid kujundavad ümber ökosüsteeme. Need mitte ainult ei muuda maastikke, need loovad samuti uusi võimalusi närvihädade õitsenguks ja levikuks," leiab närviteadlane.
Üks viis, kuidas kliimamuutus põhjustab ajuhaigust on "zoonootiliste [loomadelt inimestele kanduvate] tõbede levik", sest kliimamuutused sunnivad loomade populatsioone liikuma uutele territooriumitele, mis "suurendab haigusidude ülekandumise võimalust".
Lisaks "äratavad" kliimamuutused üles uinunud ohud, nagu ajusid õgiv Nagleriaasi (Naegleria fowleri) amööbi, mis tungib ninaõõnsuse kaudu ajusse ja põhjustab "laastavat peaajupõletikku".
Koos füüsiliste ajuhaigustega levivad psüühilised probleemid, nagu näiteks "ökoäng", mille all kannatavad eriti "ametliku kliimateaduse" kultuse küüsi langenud lapsed.
"Keskkonna muutused põhjustavad eksistentsiaalset ahastust ja see on omakorda seotud suuremate ängi, depressiooni ja isegi enesetappude määraga," kirjutab Aldern. "[Kliimamuutuste käes kannatavate] kogukondade jaoks pole kliimamuutuste haavad ainult füüsilised, vaid ka sügavalt psühholoogilised."
"Ökoäng, krooniline hirm looduskeskkonna hävimise ees, levib üha enam ja seda eriti noorte inimeste seas. Tegemist on põlvkondliku traumaga; koormaga, mida kannavad need, kes pärivad kaoses maailma," jätkab ta.
Samas inimtekkeliste kliimamuutuste usu kuulutajad valivad oma propaganda levitamiseks just äärmiselt tundeküllaseid väljendeid ja eesmärgipäraselt välja mõeldud/koostatud oskussõnasid, mis tingivad inimestes võimalikult jõulise reaktsiooni.
Näiteks 2019. aastal üllitas ajaleht Guardian oma uuskeele juhised kliimamuutustest rääkimise kohta, mille eesmägiks on otseselt inimeste ehmatamine ja nende tegudele utsitamine:
"Kliimamuutuste asemel võiks eelistada "kliima hädaolukord, -kriis või -lagunemine". "Üleilmse soojenemise" asemel tuleks kasutada "üleilmselt kuumenemist"."
"Väljend "kliimamuutused", näiteks, kõlab pigem passiivselt ja hellalt, samal ajal kui teadlased räägivad inimkonda tabavast katastroofist," kirjutas Guardiani peatoimetaja Katharine Viner.
Psühholoogide sõnul mõjub jõuline kliimapropaganda eriti halvasti lastele, kelle kriitilise mõtlemise võimekus pole veel välja kujunenud. Lakkamatu "kümne aasta pärast lõpeb maailm ära" -sõnumite peale pole üllatav, kui noor ei taha enam koolis käia ja kukub sügavasse masendusse.
Ameerika Ühendriikides on kliimaärevus – hirm ökokatastroofi ees – määratud vaimuhaiguseks, mida ravitakse tablettidega, sealhulgas lastel.
Evolutsioonipsühholoogi Gad Saadi sõnul põhjustavad ajuhaiguseid propaganda kaudu levitatavad "ajuparasiitidena" mõjuvad ideed. Nagu näiteks "inimtekkelised kliimamuutused" ja muu sarnane uusmarksistlik propaganda.
Toimetas Karol Kallas