New York Timesi sõnul said Kamala Harrisele tänavustel presidendivalimistel saatuslikuks sooideoloogia, Trumpist rääkimine ja progressiusklike toetuse ülehindamine.
New York Timesi (NYT) hinnangul on Trumpi võidu taga suuremas osas inimeste vimm. "Ta tegi nendel valimistel ühe põhimõttelise tähtsusega panuse: et tema pahameelest saab MAGA-liikumise vimm, selle järel vabariiklaste ja peale seda rohkem kui poole valijaskonna vimm. See tasus ära."
"Donald J. Trumpil õnnestus edukalt rakendada oma valimisvankri ette miljonite [enam kui 73 miljonit] ameeriklaste viha ja äng riigi teatud institutsioonide ning süsteemide vastu, mida ta ise hakkab riigi 47. presidendina kontrollima," jätkavad kolm NYT-i ajakirjanikku suures ülevaateloos.
Nenditakse, et vaatamata peavoolumeedia vaenulikkusele näitasid käesolevad valimised Trumpi poliitilist sitkust. Kurdetakse, et "rajalt maha võtta" ei suutnud teda isegi süüdistused kriminaalkuritegudes ja kui peavoolumeedia aasis tema jutupunkte – näiteks Haiiti sisserändajad söövad kasse – siis tema suutis kuidagi need enda kasuks pöörata.
Trumpist tema vahistamisel tehtud fotost sai ikoon. Kui ta kriminaalkuriteos süüdi mõisteti, annetati tema presidendikampaania heaks samal päeval 100 miljonit dollarit. Atentaadikatse ja selle järel tehtud verise näoga pilt määrasid tõenäoliselt ära kampaania saatuse.
Seda kõike vaatamata tema "jõhkrale enesekesksusele", mida väidetavalt isegi tema nõunikud pidasid "absurdistlikuks eksperimendiks valijate kallal, kui palju väärastunud käitumist on nood valmis taluma".
Kõigest hoolimata "muutsid valijad Trumpi enda viha kandvaks anumaks".
NYT peab õigeks valikuks ka vabariiklase juhindumist maksiimist, mille sedastas Richard Nixoni nõunik Arthur Finkelstein: "Suli paneb alati pika puuga tobule ära." "Suliks" on tänu tema süüdimõistmistele Trump ja "tobuks" Harris ning viimane seisukoht õnnestus vabariiklaste presidendikampaanial avalikkusele edukalt selgeks teha.
Lisaks tasus ära, et Trumpi kampaania panustas meestele, eriti noortele meestele, kuigi üldjuhul on mehed laisemad hääletajad kui naised. Samamoodi tasus ära mustade valijate, kes seni on valdavalt toetanud demokraate, enda leeri meelitamine.
Harrise kaotuse põhjusteks peab NYT, et "tal ei õnnestunud ennast valijatele tutvustada" ja "ta rääkis kogu aeg Trumpist". Lisaks süüdistas teda "fašismis" ja olemises "ohuks demokraatiale". Läbikukkumiseks peetakse, et Harrisel ei õnnestunud sündimata laste tapmisega, milline "õigus" oli demokraatide kampaania üheks olulisemaks jutupunktiks, kaasata piisavalt naisi.
Vabariiklaste presidendikandidaadile tuli kasuks ka föderaalse valimiskomisjoni otsus, millega lubati super-valimiskomiteedel (Super PAC; USA valimissüsteemis erilised poliitikute toetamise rahastud, millesse panustajad jäävad enamasti varjatuks) kooskõlastada kandidaatidega valimiskampaania käike, milline tegevus polnud varem lubatud.
Nenditakse, et demokraadid usaldasid liialt oma Trumpist paremat valimiskampaania taristut ja "usklike armeed".
Oluline punkt, mis kallutas valijaskonna Trumpi poole, on NYT sõnul soomuutmise ja laiemalt sooideoloogia vastased rünnakud. Harris lubas 2019. aastal näiteks, et kõik vangid saavad soovi korral riigi kulul oma sugu vahetada.
Lõpetuseks nenditakse, et kui Harrise kampaania lootis, et Trumpi "ebastabiilne" käitumine ja sõnavõtud, lisaks rassism ning naisteviha, tõukavad valijad temast eemale, siis tegelikult juhtus hoopis vastupidine.
Toimetas Karol Kallas