Kvantmehhaanika vallas 2022. aastal füüsika Nobeli pälvinud John Clauseri sõnul on IPCC kliimamuutuste jutupunktid ohtlik teaduse väärastamine, mis seavad ohtu maailma majanduse ja miljardite inimeste heaolu.
Konverentsil "Quantum Korea 2023" (Kvant-Korea 2023) esinenud Clauser kritiseeris inimeste hirmutamist kliimaga ja kinnitas oma veendumust, et sellist asja, nagu "kliimakriis" ei ole olemas, vahendab LifeSiteNews.
Füüsikateadlase sõnul "võtmetähtusega protsesse mõistetakse valesti ja nendega liialdatakse kuskil 200-kordselt" ning ta süüdistas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Valitsustevahelist kliimapaneeli (Intergovernmental Panel on Climate Change; IPCC) väärteabe levitamises.
Noortele Lõuna-Korea teadlastele suunatud konverentsil selgitas Clauser, kuidas " [kliimamuutuste] väärteavet levitatavad poliitilistest ajenditest kannustatud põhimõttelagedad inimesed".
"Isegi juturobotid, nagu ChatGPT, oskavad inimestest paremini valetada," mille juurde ta lisas: "Tõe eristamine valest on suur väljakutse nii inimeste kui arvutite jaoks".
"Ajal, kui tehisaru tehnoloogia areneb tohutu kiirusega, on peavad teadlased omale võtma kohtumõistja rolli," jätkas Clauser lisades, et teadlased peavad teavet kontrollima ja inimesi antud vallas harima.
"Eksiteel kliimateadus on metastaseerunud šokiajakirjanduse toel õilmitsevaks tohutuks pseudoteaduseks," leiab Clauser. "Pseutoteadust esitatakse omakorda suure hulga asjasse mitte puutuvate hädade põhjusena. Seda reklaamivad ja levitavad eksiteel ettevõtete turundajad, poliitikud, ajakirjanikud, riigiametid ja roheaktivistid. Minu hinnangul pole reaalset kliimakriisi olemas."
"Teiselt poolt on on olemas väga tõsine probleem, kuidas tagada maailma elanikkonnale [kliimaaktivismist põhjustatud] energiakriisis talutav elustandard. Viimast võimendab minu hinnangul põhjuseta ekslik kliimateadus."
Samuti kritiseerib nobelist IPCC ja teiste kliimaorganisatsioonide vigaseid kliimamudeleid, mis ei arvesta oluliste teguritega.
Clauser on ise arendanud välja kliimamudelid, milles arvestatakse päikesevalgust peegeldavate rünkpilvedega, mis katavad igal ajahetkel keskmiselt kuskil poolt Maast. Rünkpilved peegeldavad ilmaruumi tagasi kuskil 90 protsenti päikesevalgusest. Päikesekiirgus, mis jõuab pilvitutel aladel maapinnani, aurustab merevett, mis omakorda tekitab rünkpilvi.
"Kui pilvkatte osa on liiga väike ja temperatuur liiga kõrge, siis tekitab vee aurustumine üha enam pilvi. Kui pilvekate on liiga tihe, siis toimuvad vastupidised protsessid," selgitab vabaühendus CO2 Coalition (CO2 Koalitsioon), mille liige on ka Clauser.
Sellised pilved toimivad osutatud põhjusel "väga võimsa sisendvõimsuse termostaadina", mis hoiab maapinna temperatuuri stabiilsena.
Temperatuurimuutused, mida põhjustab atmosfääri süsinikdioksiid, on pea kaks suurusjärku väiksemad kui rünkpilvede mõju, mis muudab võrdluses CO2 mõju olematuks.
CO2 Coalition osutab, et nii IPCC kui Ameerika Ühendriikide Teaduste Akadeemia tunnistavad, kuidas pilvede mõju on nende kliimaennustusi kõige enam mõjutav tundmatu suurus, kuid need organisatsioonid pole võtnud midagi ette, et nimetatud puudus oma mudelitest kõrvaldada.
Toimetas Karol Kallas