Üle kaheksakümne Bürgenstocki Ukraina rahujututoas osalenud riigi leiab, et Ukraina peaks Venemaaga rahu osas läbi rääkima ja olema valmis tegema järelandmisi.
15.–16. juunini toimunud Bürgenstocki Ukraina rahujututoa pea kõik osalised kirjutasid alla ühisavaldusele, milles nõuti rahuläbirääkimisi ja sõja lõpetamist Ukraina tingimustel. Samas leiab suurem osa rohkem kui 90-st osalenud riigist ja rahvusvahelisest organisatsioonist, et "rahudialoogis peaksid osalema kõik osapooled". Ilmselt "kõiki osapooli" mainiti teatud ootustega, sest Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi vastas, et läbirääkimised Venemaaga, mille üheks teemaks oleks Ukraina territooriumite loovutamine, ei tule kõne allagi, vahendab New York Times.
Šveitsi Ukraina rahujututoas osalemise jätsid vahele Hiina Rahvavabariik ja Brasiilia ning Venemaad sinna ei kutsutud.
Järeleandmiste vajalikkust rõhutasid kolmandat aastat kestvas sõjas, kus lõplikku võitu ei paista kummalegi poolele, teiste seas India, Mehhiko Saudi Arabia, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Türgi.
Nimetatud riigid jätsid ühisavaldusele alla kirjutamata. India kõrge diplomaat Pavan Kapoor põhjendas, et tema riik ei saa ühisavaldusele alla kirjutada, kuna "kestva rahu saab sõlmida ainult tingimustel, mis on vastuvõetavad mõlemale [sõdivale] poolele".
Lõuna-Aafrika Vabariigile ei meeldinud, et kohtumisel osales Iisrael, mille valitsus on nende hinnangul sõjakurjategija ja nõudsid Ukraina suuremat survestamist, et see asuks Venemaaga läbi rääkima.
Šveitsi presidendi Viola Amherdi sõnul on võtmetähtsusega küsimus, "millal ja kuidas Venemaa kaasatakse rahuprotsessi". Tema sõnul näitavad seekordse rahukohtumise kõnelused, et nägemusi on selles osas mitmesuguseid.
Ukraina suurima liitlase Ameerika Ühendriikide asepresident Kamala Harris tuli kohale ainult üheks päevaks ja lahkus 15. juuni õhtul. USA valitsuse julgeolekunõunik Jake Sullivan rääkis 16. juunil, et Šveitsi kohtumine "ehitab lava tulevaste rahukõneluste jaoks" jättes samas täpsustamata, millal ja mis tingimustel need võiksid aset leida.
Rahukõnelusi mõjutab kõige rohkem, milline on olukord lahinguväljal. Väidetavalt on Venemaa edasiliikumine Ukrainas takerdunud, samas kui tänu USA abile Ukrainasse uuesti voolama hakanud relvad ja laskemoon aitavad kallutada sõja käiku Ukraina kasuks. Esimesed F-16 hävituslennukid peaksid Ukrainasse jõudma hiljemalt juulis.
Zelenskõi rääkis, et rahukõnelused võiksid alata "juba homme", kui Venemaa lahkub ühepoolselt kõigilt Ukraina seaduslikelt territooriumitelt. Ta nõuab lisaks, et Venemaa peab hüvitama kõik sõjakahjud.
Ukraina president hakkab enda sõnul valmistama ette järgmist rahukohtumist, kuhu kutsutakse ka Venemaa, millel esitatakse viimasele Ukraina rahutingimused.
New York Times on Ameerika Ühendriikide Demokraatliku partei ja "liberaalse konsensuse" häälekandja.
Toimetas Karol Kallas