New York Times avaldas 29. märtsil pika, ohtra infograafika ja pildimaterjaliga kaunistatud ülevaate "Partnerlus: Ameerika Ühendriikide Ukraina sõjas osalemise salajane ajalugu".
Uuriv ajakirjanik Adam Entous rääkis rohkem kui kolmesaja Ukraina, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Poola, Belgia, Läti, Eesti ja Türgi valitsus- ning luureametniku ja sõjaväelasega, mis võttis tal aega kauem kui aasta.
Ülevaates kirjeldatakse, kuidas Ameerika Ühendriigid on jõuliselt kaasatud Ukraina sõtta ja selles on kesksel kohal Ameerika Ühendriikide Saksamaa Wiesbadeni sõjaväebaasis asuv juhtimiskeskus. Sõja Ukraina poole tähtsamaid otsuseid ei tehtud mitte Kiievis ega kuskil mujal Ukrainas, vaid Saksamaa Liitvabariigi Hesseni liidumaal asuva sõjaväebaasi staabis.
Wiesbadeni komandokeskuses mõeldi välja Ukraina vasturünnakute kavad ja selle kaudu jagati viimase sõjaväele Venemaa vägede kohta üksikasjalisi täppisandmeid. Näiteks määrasid Ameerika Ühendriikide sõjaväelased HIMARS patareide täpsed laskekohad ja korraldasid sihitamise.
Artiklist selgub, et Ameerika Ühendriikide sõjaline koostöö Ukrainaga muutus demokraatide valitsuse ajal järjest tihedamaks. Ameeriklased hakkasid korraldama salaoperatsioone, nende instruktorid tegutsesid rindele järjest lähemal ja lõpuks aidati ukrainlastel korraldada raketilööke sügavale Venemaale. Ukraina lahingustrateegiate koostamisel löövad – või lõid – agaralt kaasa CIA ja NSA.
Entous järeldab, et suuresti võib ameeriklasi "tänada" selle eest, et Venemaa kaotused ulatuvad rohkem kui 700 000 meheni. Ajakirjanik lisab samas, et kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi nõudis suuri võite, mis väidetavalt parandavad sõdurite moraali ja aitavad läänest abi saada, siis ameeriklased on pigem kaldunud tagasihoidlikumate lahenduste poole. Ülevaates nenditakse, et "strateegilised vastuolud" Zelenskõiga sõja jooksul süvenesid.
Artiklis nimetatakse lisaks summa, mille eest Ameerika Ühendriigid on tarninud Ukrainale relvastust, mis küündib 66,5 miljardit dollarini.
NYT-i ülevaatest selgub üksikasjalikult, et Ameerika Ühendriikidel oli ja on Ukraina sõjas keskne roll ja sellel on kõiki NATO liitlasi puudutavad tagajärjed.
Käesoleva aasta algusest ametis olev Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on oma juhitava riigi osalust Ukraina sõjas siiski märkimisväärselt piiranud.
Prantsusmaa ettevõtja ja poliitikakommentaator Arnaud Bertrand kirjutab ühsimeedias NYT-i ülevaate kohta:
"Iga Ameerika Ühendriikide sõja lõpus ilmub New York Timesis artikkel, milles selgitatakse, kuidas selle riigi juhtkond on konkreetse sõja kohta kogu aeg valetanud.
Võib arvata, et seda tehakse südametunnistuse puhtaks pesemise eesmärgil. Loomulikult pole sellest midagi kasu, aga väljaanne saab näidata, et nad on avaldanud vähemalt ühe jutu, millest leiab midagi natukenegi tõe laadset.
Tõenäoliselt mõne kuu pärast linastub Hollywoodi film, mis räägib Ameerika Ühendriikide sõduritest ja kui kahju neil on Ukraina sõjas korda saadetud sõjakuritegude pärast või midagi sarnast.
Loomulikult ei õpita Ukraina sõjast mitte midagi."
New York Times on korporatistliku meedia ja maailmakorra üks olulisemaid häälekandjaid, millel on süvariigi poolt nii ameeriklaste kui kogu maailma inglise keelt rääkivate ning mõistvate inimeste vastu peetavas teabe- ja tajuvalla sõjas keskne roll.
Toimetas Karol Kallas