Õiguskantsler Ülle Madise rõhutab, et isikliku ja eraelu puutumatus on meie Põhiseaduses teadlikult ning tuletab meelde okupatsiooniajal toimunud teisitimõtlejate tagakiusamist.
Ülle Madise tõi Postimehes ilmunud arvamusloos välja mitmed olulised punktid, mis puudutavad aktuaalseks saanud eraelu puutumatust ja privaatsust. Kuigi arvamuslugu on tõenäoliselt ajendatud Pere Sihtkapitali ümber lahvatanud nn skandaalist, toob õiguskantsler välja nn skandaaliga mitteseotud tõsisemad mured, kuna aina enam liigutakse jälgimisühiskonna poole. Objektiiv toob välja mõned punktid õiguskantsleri seisukohtadest.
- Isikliku ja eraelu puutumatus kirjutati Põhiseadusesse teadlikult. Põhiseaduse Assamblee veel mäletas teisitimõtlejate ja teistsuguste tagakiusamist. Ajaloost peaksime õppima, et tuleb loota parimat, ent arvestada tasub, et võib minna ka teisiti.
- Inimese väärikus ja vabadus on kaitstud vaid siis, kui tal on õigus elada oma elu nagu ta oskab, olemata riigi ja kaaskodanike jälgimise ja juhtimise all. Privaatsuse piiramine on sestap lubatud üksnes teiste inimeste õiguste kaitseks, tasakaalukalt ja proportsionaalselt.
- Riik ei tohi kergel käel jagada inimeste andmeid ja inimesed ei peaks seda ka ise tegema. Arvutusvõimsus kasvab ning kurjus ei ole maailmast kadunud.
- Eesti ei peaks tõttama jälgimisühiskonna suunas, kus igaühe iga samm on peo peal. Tehnilist võimekust nõnda jälgida – andmete laialdast ristkasutust, kõikide kaamerapiltide ühendamist jms – ei tohiks luua, sest kui see on olemas, seda varem või hiljem ka kasutatakse.
- Muidugi tahaks loota, et oleme jõudnud õnnelikku inimõiguste austamise ajastusse, kus kedagi teisitimõtlemise või -olemise pärast enam iialgi ei kiusata, poliitikas valitseb aegade lõpuni ausameelne riigimehelikkus, keegi ei saa liiga palju võimu, ka kriisis tegutsetakse loogiliselt ja inimõigusi austades. Isegi lähiajalugu kinnitab, et sellisele lootusele toetudes Põhiseadusega antud õiguste loovutamine oleks ohtlik.
Toimetas René Allik