Juba mitu nädalat pakuvad Saksa relva- ja varustusfirmad oma relvi ja varustuselemente Saksa valitsusele Ukrainasse saatmiseks, kuid Berliin vaikib, kirjutab Welt.
Saksamaa tegeleb praegu aktiivselt oma kaitsevõime taastamisega. Hetkel kaalutakse Iisraelilt Iron Dome'i õhutõrjesüsteemi ostmist, Iisraelis käisid kohapeal süsteemiga tutvumas ka Bundestag'i kaitsevaldkonnaga tegelevad poliitikud.
Samal ajal on Saksa valitsus Ukraina toetamisel relvade ja varustusega passiivne. Welti kohaselt on valitsusel ligi 60-leheküljeline nimekiri toodetest, mida Saksa firmad relvade ja varustuse poolest saaksid Ukrainasse saata, nimekirja koostamisel osales ligi 280 ettevõtet.
Krauss-Maffei Wegmann teatas juba 26. veebuaril, et ta on valmis saatma Ukrainasse 50 Gepard-tanki. Saksa kõige suurem relvakompanii Rheinmetall on mitu korda mõista andnud, et nad võivad Ukraina jaoks tarnida erinevaid relvi, sealhulgas õhutõrjesüsteeme.
Sellele vaatamata on Saksamaa andnud Ukrainale vaid vanu relvi oma varudest. Reaktsioonina Saksamaa tegevusetusele ostis Ukraina oma vahenditega 2650 tankitõrjeraketti Saksa ettevõttelt Dynamit Nobel Defence.
Welti uurimisest selgus, et eelkõige pidurdab uute relvade soetamist Ukrainale Saksa kantsleriamet. Kantslerilt on selgemat seisukohta nõudnud ka kristlikud demokraadid (CDU).
"Tundub, et kantsleriamet mõtleb nii: me tahame, et sõda oleks lühike ja ei tarni ühtegi relva," sõnas CDU välispoliitika asjatundja Roderich Kiesewetter ja lisas: "Dnepri juures kaitstakse meie vabadust, kui Ukraina langeb, siis langeb järgmisena Moldaavia ja surve alla satub Baltikum."
"Me peame selle Gordoni sõlme lahti raiuma ja andma Saksa relvafirmadele ekspordiloa Ukraina jaoks," sõnas Kiesewetter. "Kuidas saab olla, et Saksamaa maailma suuruselt neljanda relvaeksportijana ei anna Ukrainasse tarnimiseks uutele relvadele luba ekspordiks?" on poliitik hämmeldunud. Eelkõige on küsimus raskerelvastuses – tankid, suurtükisüsteemid ja soomukid. Ukraina on nii veebruaris kui ka märtsis andnud valitsusele üle nimekirjad, mida kõige enam vajatakse, kusjuures esimene nimekiri esitati juba veebruari alguses.
Saksa valitsus viitab kogu loo juures konfidentsiaalsusele. "Valitsus ei kommenteeri julgeolekukaalutlustel ühtegi üksikjuhtumit ega eksporti," vastasid kantsleri kantselei ning kaitse-, majandus- ja välisministeerium Welti järelepärimisele.
Valitsuses olevatelt sotsiaaldemokraatidelt (SPD) ja vabadelt demokraatidelt (FDP) Welt teema kohta samuti kommentaare ei saanud, küll aga vastasid rohelised, et kuna Ukrainal Lääne poolt sõjas vastu pidamiseks raha antud on, siis ongi parem, kui ukrainlased ise relvi ostavad.
Toimetas René Allik