Rahvusvahelise olümpiakomitee andmed näitavad, et võrreldes varasema ajaga on ajavahemikus 2021. aasta märtsist kuni 2022. aasta märtsini olümpiasportlaste äkksurmade ja rabanduste arv kasvanud üle 26 korra.
Viimase aastaga on märkimisväärselt kasvanud surmajuhtumite arv, mida määratellakse "täiskasvanute äkksurma sündroomina" ja "arütmia äkksurma sündroomina" (sudden adult death syndrome; sudden arrhythmia death syndrome; SADS) ja mis tähendab inimeste surma, kellel pole haiguse märke, ega kroonilisi haiguseid. Kui SADSi on juhtunud varemgi, siis viimase aastaga on nende juhtumite arv märkimisväärselt kasvanud, vahendab Epoch Times.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee kogutud andmed näitavad, et kui aastatel 1966–2004 juhtus kokku 1101 alla 35-aastaste kõigi alade olümpiasportlaste äkksurma, mis teeb ühe aasta kohta keskmiseks surmade arvuks 29, siis ajavahemikus 2021. aasta märtsist kuni käesoleva aasta märtsini sai rabanduse, kukkus kokku ja/või heitis hinge vähemalt 769 tippsportlast.
FIFA jalgpalliliigas mängivate jalgpallurite äkksurmade hulk kasvas 2021. aastal 420 protsenti. Ajalooliselt heidab aastas väljakul hinge kuskil viis jalgpallurit. 2021. aasta jaanuarist kuni novembri keskpaiagani suri jalgpalliplatsil äkisti 21 FIFA liigas mängivat sportlast.
Teadusajakirjas PubMed Central avaldatud artiklis osutatakse, et Covidi vaktsiinid põhjustavad vaktsiinidega omandatud immuunsuspuudulikkust (immuunsüsteemi kahjustusi), mis teeb inimesed vastuvõtlikumaks igasugustele kroonilistele-, nakkus- ja autoimmuunhaigustele.
Riiklike terviseametite ja -ekspertide sõnul on ennenägematu haiguste laine põhjustatud Covidi aja ühiskonna sulgemistest, maskikandmisest ja ära jäänud laste vaktsineerimisest.
Lisaks SADSile kahtlustatakse, et tänu Covidi vaktsiinide põhjustatud veretompudele on märkimisväärselt kasvanud kehaosade – jalgade, käte, sõrmede, varvaste – amputeerimiste hulk. Korporatiivne meedia ja rahvatervisetööstus toovad antud juhul põhjuseks inimeste kõrge kolesteroolitaseme, mis eirab tõsiasja, et kõrge kolesteroolitase on läänemaailma inimesi kummitanud juba aastakümneid, kuid alles nüüd on hakanud see väliskehaosadele halvavalt mõjuma.
Äärmiselt huvitav on hüppeliselt kasvanud äkksurmade, amputeerimiste ja südameprobleemide taustal Kopenhaageni ülikooli teadlaste hiljutine avastus, et teatud atmosfääritingimuste korral tekib inimeste hingatavas õhus trioksiidi nimeline keemiline element, mis on äärmiselt reaktsioonivõimeline ning on vähemalt osaliselt kasvanud surmade arvu ja südamehädade põhjuseks.
Eestis suri Tervise Arengu Instituudi andmetel 2021. aastal 2669 inimest rohkem kui 2020. aastal. Ühelt poolt on selge, et kui eestlaste eluiga on eelnevatel aastatel kasvanud, siis millalgi pidi tagasilöök surmade arvus ka tulema.
Kui koroonaviirust nimetatakse 2021. aastal suurenenud surmade arvu põhjusena 1765 korral – 2020. aastal oli Covidi surmasid 203 – siis ülejäänud surmade põhjusena nimetatakse kuuma ilma ja ülemäärast alkoholi tarbimist.
Kokku lahkus elust 2021. aastal 18 353 inimest. Rohkem kui ⅓ (6205) sellest moodustasid 85+ aasta vanused inimesed. 2020. aastal oli samas vanuserühmas surmi 5195.
30–49 aastaste vanuserühmas suri 2021. aastal kokku 762 inimest. 2020. aastal oli see number 691.
50–69 aastaste hulgas oli 2021. aasta surmade arv 4025. 2020. aastal 3665.
70–84 aastaste inimeste seast heitis 2021. aastal hinge 7190 inimest, 2020. aastal 6003.
Vanuserühmas 30 aastat ja vanemad inimesed lahkus 2021. aastal elust kokku 18 182 inimest. Alla 30 aastaseid inimesi suri 171. Aastal 2020. oli selles vanusegrupis surmade arv 124. Märkimisväärselt kasvas 2021. aastal surnult sündinute arv – kümne kaotatud elu võrra ja 20 inimest lahkus elust rohkem vanusegrupis 25–29 (35 vs 55).
Eesti inimesi hakati Covid-19 vastu vaktsineerima 2020. aasta lõpus.
Toimetas Karol Kallas