Kui tahad olla õnnelik ja tunda naudingut, pead järgima kolme lihtsat reeglit, kirjutab Fulton Sheen.
Me kõik otsime õnne. Peaksime seega kõik tegema mõistliku sammu ning õppima, et naudingu puhul kehtib kolm seadust, mida järgides õnnelikkuse saavutamine muutub palju lihtsamaks.
Esimene reegel: Kui sa tahad hästi aega veeta, pead kavandama oma elu nii, et see sisaldaks ka muud peale toreda ajaveetmise. Nauding on nagu ilu – selle toob välja kontrast. Naine, kes tahab, et teised märkaks tema musta sametkleiti, ei seisa musta kardina ette, vaid valgele taustale. Ta vajab eesmärgi saavutamiseks kontrasti. Ilutulestik ei rõõmustaks meid, kui vaatleksime seda lõkketule taustal või keskpäevase päikese käes; see peab eristuma ümbritsevast pimedusest. Vesiroosid pakuvad meile erilist rõõmu just seepärast, et üllataval kombel võrsuvad nende õied sogaste tiikide vetest. Selleks, et näha asja eredalt sellena, mis ta on, on vaja kontrasti.
Sama printsiibi järgi on nauding suurim, kui see jõuab meieni "maiuspalana", kontrastis kogemustega, mis on vähem meeldivad. Teeme suure vea, kui püüame kõigist oma õhtutest teha peoõhtud. Keegi ei naudiks tänupüha, kui aastaringi oleks õhtusöögiks kalkun. Vana-aastaõhtu ei rõõmustaks meid, kui igal keskööl rakette lastaks.
Lõbutsemise eelduseks on kontrast, nagu ka naljakast olukorrast rõõmu tundmiseks. Meie nauding elust suureneb tohutult, kui järgime vaimset ettekirjutust lubada sellesse ka lihasuretamist ja enesesalgamist. See praktika takistab meil tüdimast, säilitab elamise värvi ja rõõmu. Siis pole meie elu harfikeeled õhukesed ning pidevast tõmbamisest lõtvunud ja häälest ära, vaid pingutatud ja omavahelises harmoonias.
Teine reegel: Nauding suureneb ja süveneb, kui selle saavutamiseks on üle elatud tüdimuse või valu moment. See reegel aitab meil väärtuslikku naudingut kogu eluaja värskena hoida. Selleks peame jätkama iga tegevust kuni uue jõupuhanguni. Mägironimine pakub rohkem naudingut pärast esimest heitumise ja väsimuse hetke. Huvi töö vastu suureneb pärast esimest soovi see kõrvale jätta.
Samal viisil muutuvad abielud stabiilsemaks alles pärast seda, kui illusioonide purunemine on toonud kaasa mesinädalate lõpu. Abielutõotuse suur väärtus seisneb asjaolus, et see hoiab paari koos ka esimese tüli ajal ning aitab ületada esimese tüdimusperioodi, et paar võiks kogeda koosolemise tõelise õnne teist jõupuhangut. Abieluõnn, nagu iga teinegi õnn, sünnib mõningasest valust. Nii nagu peame purustama pähkli, et maitsta magusat sisu, peab ka vaimses elus rist eelnema kroonile.
Kolmas reegel: Nauding on kaasnev nähtus, mitte eesmärk omaette. Õnnelikkus peab olema meie pruutneitsi, mitte meie pruut. Paljud inimesed teevad selle suure vea, et seavad eesmärgiks naudingu, unustades, et nauding tuleb ainult kohuse täitmisest või kuuletumisest mõnele seadusele – sest inimene peab alluma omaenda loomuse seadustele sama vältimatult, nagu gravitatsiooni seadustele. Poisike naudib jäätise söömist, sest ta täidab üht inimloomuse käskudest – ta sööb. Kui ta sööb rohkem jäätist, kui ta keha seadused ette näevad, ei tunne ta enam naudingut, mida otsis, vaid kõhuvalu. Otsida naudingut seadustele vaatamata tähendab sellest ilma jääda.
Kas peaksime siis alustama naudingust ja sellega ka lõpetama? Sellele küsimusele on kaks vastust: kristlik ja paganlik. Kristlik vastus kõlab: "Alusta paastuga ja lõpeta peoga, siis saad sa viimast tõeliselt nautida." Paganlik aga: "Alusta peoga ja lõpeta peojärgse hommiku peavaluga."
Tõlkinud Maria Vooglaid