Tehisaruettevõtte OpenAI tegevjuht Sam Altman leiab, et kuniks lääne tehisaru mudeleid ei tohi treenida autoriõigustega kaitstud materjalide otsas, kaotab lääs tehisaru võidujooksu Hiina Rahvabariigile.
Lisaks selgitas Altman, et tehisaru piiramatu ligipääs autoriõigustega kaitstud sisule on riikliku julgeoleku küsimus, vahendab Ars Technica.
Ameerika Ühendriikides valmib juulikuuks tehisaru tegevuskava ja OpenAI juht loodab, et sellega lubatakse tehisaru mudelite treenimiseks kasutada autoriõigustega kaitstud materjali.
Praegu toimub üle maailma hulgaliselt kohtuprotsesse, mille teemaks on autoriõigustega kaitstud sisu tehisaru mudelite väljaõpetamiseks kasutamine. Autoriõiguste omanikud esitavad erinevaid põhjuseid, kuid suurim mure paistab olevat, et tehisaru on miljardeid dollareid käitav tööstus, millest soovitakse saada osa. Tehisaru arendajad kinnitavad, et nende tooted ei asenda inimeste loovust ega algseid teoseid.
Suurimaks tehisaruettevõtete kohtusse kaebajaks on seni olnud korporatistlikud meediakonglomeraadid ja nendega seotud ettevõtted.
OpenAI kinnitusel tehisaru mudelid kasutatud materjali ei taastooda, vaid kasutavad seda ainult mustrite, keelekoetiste ja kaastekstiliste sissevaadete väljaarvutamiseks. Selline tegevus peaks kuuluma tasuta õigustatud kasutamise valdkonda, nagu see toimub õppetöös autoriõigustega kaitstud materjalide kasutamisel.
OpenAI leiab, et seadustesse peaks kirjutama tehisaru "õiguse õppida". Kui lääne tehisaru ettevõtted sellist luba ei saa, võidavad sellest kommunistliku Hiina Rahvavabariigi arendajad, kes ei pea autoriõigustest suuremat lugu.
OpenAI sõnul piirab senine Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu seadusandlus "demokraatliku" tehisaru arengut, mis lõppeks mõjutab lääneriikide konkurentsivõimet ning riiklikku julgeolekut.
Uuringud näitavad, et OpenAI üksikult ja tehisaru arendajate probleem üldiselt ei pruugi olla mitte ligipääs auoriõigustega sisule, vaid tõik, et tehnoloogiaettevõtetes töötavad pea ainult ärklevad vasakäärmuslased, kes programmeerivad tehisaru mudeleid oma äranägemise järele progressiusklikeks.
Toimetas Karol Kallas