Paavst Franciscus mälestas pühapäeval Hiroshima ja Nagasaki pommitamise 75ndat aastapäeva ning kutsus üles rajama tuumarelvade vaba maailma, vahendavad Breitbart London ja Vatican News.
"6. ja 9. augustil 1945, 75 aastat tagasi, leidsid aset Hiroshima ja Nagasaki traagilised aatomipommitamised," ütles paavst Püha Peetruse väljakule kogunenud rahvamassidele oma iganädalases pöördumises.
"Kuigi ma meenutan nende kohtade külastamist mullu sügava emotsiooni ja tänutundega, kutsun ma taaskord üles palvetama täielikult tuumarelvade vaba maailma eest ja sellele eesmärgile pühenduma."
Traagiline episood inimkonna ajaloos
Paavst on korduvalt mõistnud hukka Jaapani aatomipommitamise USA poolt, mis lõpetas Teise maailmasõja.
Mullu novembris, enne paavsti Jaapani külastust, mõistis ta hukka Nagasaki ja Hiroshima "kurjad" pommitamised, nimetades rünnakuid "traagiliseks episoodiks inimkonna ajaloos".
"Ma külastan peagi Nagasakit ja Hiroshimat, kus ma palvetan nende kahe linna katastroofiliste pommitamiste ohvrite eest ja panen kõlama teie prohvetlikud üleskutsed tuumadesarmeerimiseks," ütles paavst Jaapani piiskoppidele.
"Ma soovin kohtuda nendega, kes endiselt kannavad haavu sellest traagilisest episoodist inimkonna ajaloos ning samuti selle kolmekordse katastroofi ohvreid," ütles paavst. "Nende jätkuvad kannatused on kõnekaks meelespeaks meie inimlikust ja kristlikust kohustusest aidata neid, kellel on kehalised ja hingelised vaevused ning pakkuda kõigile evangeeliumi lootuse, tervenemise ja lepituse sõnumit."
"Kurjusel ei ole eelistusi; kurjust ei huvita inimeste taust ega identiteet," lisas ta.
Tuumarelvade kasutamine ja omamine on ebamoraalne
Paavst Franciscus saatis jaapanlastele enne oma Aasia reisi ka videoläkituse, milles mõistis tuumarelvade kasutamise hukka, nimetades seda "ebamoraalseks" ning palvetas selle eest, et "tuumarelvade hävituslikku võimsust ei vallandataks inimkonna ajaloos enam iialgi". "Teie riik on vägagi hästi teadlik kannatustest, mida põhjustab sõda," lisas ta.
Sama sõnumit kordas paavst Franciscus ka Hiroshima külastuse käigus. "Me kuuleme isegi veel täna nende karjeid, keda enam meie seas ei ole. Nad tulid erinevatest kohtadest, neil olid erinevad nimed ning mõned rääkisid ka erinevat keelt. Kuid kõiki neid ühendas sama saatus hirmuärataval tunnil, mis jättis oma märgi igaveseks mitte ainult selle riigi ajaloosse, vaid ka inimkonna palgele," kirjeldas paavst.
"Aatomienergia kasutamine sõja eesmärgil on tänapäeval, ning enam kui iial varem, kuritegu mitte ainult inimolendite väärikuse vastu, vaid ka meie ühise kodu igasugu võimaliku tuleviku vastu. Aatomienergia kasutamine sõjalisel eesmärgil on ebamoraalne, nagu ka aatomirelvade omamine on ebamoraalne," kordas Fransicus oma sõnumit.
Maailm tuumarelvadeta on võimalik ja vajalik
Samal päeval külastas paavst Franciscus ka Nagasakit, kus ta kordas oma üleskutset ilma tuumarelvadeta maailma järele:
"Olles veendunud, et maailm ilma tuumarelvadeta on võimalik ja vajalik, palun ma poliitilistel juhtidel mitte unustada, et need relvad ei suuda meid kaitsta praeguste ohtude eest rahvuslikule ja rahvusvahelisele turvalisusele. Me peame mõtisklema nende kasutamise katastroofilise mõju üle, eriti humanitaarsest ja keskkonna seisukohast ning loobuma hirmu, ebausu ja vaenulikkuse kliima suurendamisest, mida keerutavad üles tuumadoktriinid."
Sõja viljad
2018. aastal jagas paavst ajakirjanikele postkaarte, millel oli kujutatud Jaapani poiss, kes kandis oma surnud venda pärast seda kui USA oli Nagasakit pommitanud. Sellele oli lisatud tema isiklik sõnum "sõja vili" ning tema allkiri "Franciscus".
"Seega on nende relvade hävitamine vajalik, mistõttu püüdleme tuumadesarmeerimise poole," ütles paavst toona.
Domineerimise ja hävitamise iha
Paavst Franciscus on väljendanud seisukohta, et Hiroshima ja Nagasaki aatomipommitamine 1945. aastal tulenes USA "domineerimise ja hävitamise ihast", mitte aga niiväga soovist peatada Jaapani agressioon ja lõpetada sõda.
"Hibakusha'd, Hiroshima ja Nagasaki aatomipommitamise ellujäänud on nende seas, kes hoiavad praegu kollektiivse südametunnistuse leeki elus, olles tunnistajateks järgnevatele põlvkondadele 1945. aasta augusti õudustest ja ütlematutest kannatustest, mis on jätkunud praeguse ajani," kirjutas paavst oma rahusõnumis.
"Nende tunnistus äratab ja säilitab ohvrite mälestuse, nii et inimkonna südametunnistus seisaks vastu igale domineerimise ja hävitamise ihale. Me ei saa lubada, et praegune ja tulevased põlvkonnad kaotavad mälestuse sellest, mis siin juhtus. See on mälestus, mis tagab ja julgustab õiglasema ja vennalikuma tuleviku ehitamise."
Toimetas Martin Vaher