LGBT-rusikas Soome lipu taustal. Illustratsioon: Bigstockphoto

Briti advokaat ja rahvusvahelise usuvabadusi toetava vabaühenduse ADF International tegevjuht Paul Coleman kirjeldab portaalis Spiked Päivi Räsäneni tagakiusamise näitel, kuidas nii Euroopa Liidu komissariaadid, pea kõigi liikmesriikide kui Ühendkuningriigi valitsused tõmbavad häguselt sõnastatud ja uuskeelega üllaks manatud seadustega silmust usu- ning sõnavabaduse kaela ümber järjest koomale.

Soomes ähvardab parlamendi kauaaegset liiget ja endist ministrit Dr Päivi Räsäneni kolme "vihakõne kuriteo" eest vangistus. Tema kuriteoks on oma usust lähtuvate tõdede jagamine avalikkusega teemal abielu, seksuaaleetika ja kristlus.

Kriminaalsüüdistused toetuvad 2019. aastast pärit sotsiaalmeedia postitusele, mille juures oli pilt piiblisalmist; 2004. aastal avaldatud kirikubrošüürile abielust ja seksuaaleetikast, mille autor on Räsänen ja Soome ringhäälingu Yle 2019. aastal eetrisse läinud tunnisest arutelusaatest pärit kahe minutilisele lõigule. Kõigi viidatud "kuritegude" eest ähvardab Räsäneni kuni kahe aastane vangistus. 

Ametlikult on tema kuritegude süüdistuseks "rahvustevaheline vaenu õhutamine". Kui see kõik ei ole juba piisavalt šokeeriv, siis Räsäneni "kuriteod" on Soome kriminaalkoodeksis ühes reas sõja- ja inimsusevastaste kuritegudega. Mis toimub?

Päivi Räsäneniga juhtunu on äärmusikum näide, mis iseloomustab kogu Euroopa Liidu arenguid. Viimase kahekümne aasta jooksul on Liidus pandud maksma ennast tõestanud kolmeastmelise tsensuuri süsteem ja see näeb välja järgnevalt: esmalt põhjendavad valitsused, et sõnavabadust peaks piirama, tuues näiteks võimalikud ohud, mida nii ära hoitaks. Tegemist on nende sõnul ohtudega, mida ei kata nende käsutuses olev ja niigi liialdatud ulatusega seadustepagas. Kui keegi hakkab rääkima ohust sõnavabadusele, materdatakse selline arvamus seaduse algatajate poolt maha paanikakülvamisena.

Järgmise sammuna võetakse parlamentides vastu hulk mitmetimõistetavalt/häguselt sõnastatud seaduseid, mille ulatus käib suurelt üle avalikkusele esitatud eesmärkide.

Kolmandaks hakatakse selliseid seadusi täiendama ja tõlgendama viisil, mis veelgi laiendavad nende ulatust ja ebaseaduslikkuse künnis langetatakse veelgi madalamale. Tulemuseks on, et piirangud kohalduvad palju suuremale hulgale tegevustele kui algselt lubati. Need, keda algselt süüdistati paanika külvamises, saavad küll näidata, et neil oli õigus, kuid kasu pole sellest enam midagi.

Täiesti "juhuslikult" järgib Euroopa Liit sama mudelit. Hetkel on käimas tegevuskava kinnitamine, mis teeb "vihakõnest" Euroopa Liidu kuriteo. Kuriteo, mille on sunnitud seadustesse kirjutama kõik liikmesriigid.

Põhjus, miks Räsäneni süüdistatakse "rahvustevahelise vaenu" õhutamises; seaduse alusel, mis kuulub Soome kriminaalkoodeksis ühte "sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegudega", peitub selles, et algselt oli seadus mõeldud ühe asja jaoks, kuid see on nii ähmaselt sõnastatud, et see kehtib täna peaaegu kõige kohta.

Ajakirjanduse arupärimistele vastas Soome prokuratuur: "Proua Räsänenil on usuvabadus nagu kõigil teistel. Tal on õigus avaldada oma usuteemalisi arvamusi ja vaateid, nagu ka teisi seisukohti. Kuid need vabadused ei õigusta kõnet, mis võib põhjustada sallimatust…" 

Seaduse tõlge kõlab: "Isikut, kes teeb avalikkusele kättesaadavaks, levitab mingil muul viisil, või hoiab kättesaadavana informatsiooni, arvamusavalduse, elik mõne muu sõnumi, milles mingit gruppi inimesi ähvardatakse, laimatakse või solvatakse… mõistetakse süüdi rahvustevahelise vaenu õhutamises ja karistatakse kas rahatrahvi või vangistusega kuni kaks aastat." [Kriminaalkoodeksi 11. peatüki – sõja- ja inimsuse vastased kuriteod; lõik 10 – rahvastevahelise vaenu õhutamine.] 

Selline seaduse sõnastus on nii võimatult ja naeruväärselt hägune, et see kehtib praktiliselt kõige kohta. Kuid kindlasti Ühendkuningriigis meie valitsus ei tee mitte kunagi mitte midagi sarnast, et võtab vastu seaduse, mis väidetavalt on suunatud ühe asja vastu, kuid on nii häguselt sõnastatud, et seda saab rakendada peaaegu kõige suhtes? Kui see oleks ainult nii. 

Näide A: Suhteliselt hiljuti võeti [Ühendkuningriigis] vastu ilmavõrgu turvalisuse seadus (Online Safety Bill). Seaduse eesmärgiks on teha ilmavõrk noorte inimeste jaoks turvalisemaks eemaldades sealt ebaseadusliku sisu. Kuid siis me loeme seaduse seletuskirja: "Koos ebaseadusliku sisu ja tegevusega, tunneb üha suurem osa avalikkusest muret sisu ning tegevuse pärast, mis küll on seaduslik, kuid võib teha kellelegi kahju." Selliste kahjude hulka, selgitab valitsus, kuulub "vastu- ja väärinformatsioon" (disinformation and misinformation), mis võib luua "toksilise ilmavõrgukeskkonna". Nii nagu seda on korduvalt osutatud, saab "seaduslik, kuid võimalik, et kahjulik" (lawful but potentially harmful) valitsuse käes jõustamiseks väga ohtlik norm.

Või näide B: Politsei, kuritegevuse, kohtupidamise ja kohtute seadus (the Police, Crime, Sentencing and Courts Bill), mis muude asjade hulgas annab politseiametnikele õiguse keelata väga üldsõnaliselt formuleeritud põhjustel mitmeid tegevusi. Näiteks võib reapolitseinik keelata ära meeleavaldused, kui need võivad põhjustada pealtvaatajates "tõsist ebamugavustunnet". See on nii madal lävend, et politseinikel on võimalik keelata ära iga meeleavaldus, kuna meeleavaldused kui sellised on oma olemuselt vastuolulised ja segavad.

Lisaks näide C: valitsus kavatseb keelustada nõndanimetatud "tagasipööramise teraapia" (omasooiharuse vms ravi). Tagasipööramise teraapia on katustermin praktikatele, mis võib tähendada palvetamist, pastorite poolset nõustamist ja vanemlikku sekkumist. Kui valitsus tegeleb alles kõnealuse teraapia määratlemiseks sõnades väljendatud sisu otsimisega, on mitmed tippjuristid juba hoiatanud, et kui valitsus laseb käiku jälle mingi lõdva sõnastusega määratluse, siis võib selle võrku jääda hulga rohkem asju kui algselt ette nähti. 

Kõik osutatud seadused on erinevad, kuid järgivad samasugust eelpoolkirjeldatud kolme käigu põhimõtet. Mis võiks küll selliste ähmaselt sõnastet seadustega viltu minna? Küsige seda kuuekordselt Soome vanaemalt, keda ähvardab piiblisalmide jagamise eest vangistus.

Toimetas Karol Kallas