Eesti riik on valitsuse poolt läbi rammitud valeabielu seadustamisega moondunud oma kodanikele näkku valetavaks monstrumiks. On üks sõna, mis seda olukorda kirjeldab: häbi ja veelkord häbi, tunnistab Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.
Parlamentaarses kultuuris on üks kirjutamata seadus, mille kohaselt ei seota maailmavaatelisi ja moraali puudutavaid küsimusi ja eelnõusid valitsuse usaldushääletusega. See meede võimaldab koalitsiooni saadikutel jääda ustavaks oma südametunnistusele ning ei sunni neid paratamatult allutama oma otsust valitsuse püsimise küsimusega.
Valitsuse revolutsioonilise laamendamise tingimustes ei kehti aga isegi mitte riigikogu kodu- ja töökorra seadus, rääkimata headest tavadest ning täna suruti koalitsiooni usaldushääletusega läbi surmakultuuri sakrament – valeabielu.
Seda tehes moondus Eesti riik oma enda kodanikele häbitult valetavaks koloniaalvõimuks, mis surub peale väljast sisse toodud haiglast ideoloogiat ning tallab psühhopaatliku naudinguga ja revolutsioonilist hullumeelsust edendades eesti rahva traditsioonidel, kultuuril ja südametunnistusel. Kõige lõpuks aga loomuseadusel.
Riik on abielu kui inimkultuuri ja ühiskonna ühe alusvundamendi tähendust moonutades kehtestanud ebaõiglase seaduse, vägivallaakti, millele pole mitte üksnes keelatud kuuletuda, vaid millele kodanikud on kohustatud vastu astuma. Kuid sümboolselt on veelgi valusam, et riik on päisel päeval oma ebapühale altarile seadnud VALE ning nõuab peagi kriminaalkaristuste ähvardusel oma kodanikelt, et nad seda valet tõeks tunnistaksid.
Seda teeb meie Eesti riik. Seesama, mis peaks põhiseaduse järgi tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seesama, mis peaks olema kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus.
Selle asemel, et kaitsta perekonda, edendab riik valeabielu, mis rikub rängalt meie ühiskonna kõige kaitsetumate liikmete ehk laste õigust emale ja isale ja aitab kaasa inimkaubanduse tekkele "surrogaatemadelt" laste ostmise näol. Kõik see kujutab endast omakorda ränka solvangut nii naise väärikuse vastu emana kui lapse õiguse vastu tunda oma tegelikke vanemaid.
Abielu moonutamine on monstroosne tegu ja ainus sõna, mis seda olukorda kirjeldab on häbi ja veelkord häbi.
Tegelikult pole aga riigil ega ühelgi teisel institutsioonil voli abielu tähendust muuta, sest abielu lähtub loomuseadusest, rajanedes mehe ja naise teineteist täiendaval loomusel. Meie kohus on seista edasi loomuliku abielu kaitsel ja väljenda oma leppimatut vastuseisu riigi poolt sanktsioneeritud VALELE.
Ei ole küsimustki, et võimule saades peavad konservatiivid esimese asjana, külmalt ja eesmärgipäraselt, taastama seadustes abielu loomuliku ja algse tähenduse ning võimalusel andma abielule ka põhiseadusliku kaitse. Kui revolutsionäärid arvavad, et konservatiivid kehitavad õlgu ja rong liigub vaikselt edasi, siis arvaku uuesti.
Meie aga ei kavatse leppida mitte kunagi riigi poole kehtestatud VALEGA.
Me ei hakka riigiga koos valet vanduma ja kinnitame deklaratsiooni sõnadega, et "ei tunnista abieluna ühtegi ühendust, mis lahkneb abielu loomuseaduslikust tähendusest mehe ja naise liiduna". Me kinnitame, et "seisame otsustavalt vastu loomuvastase abielukäsitluse õpetamisele lasteaedades ja koolides ega luba oma lastel osaleda kooliprogrammides ja tundides, milles õpetatakse riigi poolt moonutatud arusaama abielust".
Abielu ümbermääratlemine on õigustühine ja rahvast sügavalt lõhestav riigivõimu vägivald, millele astume kindlalt vastu ja mille pöörame esimesel võimalusel tagasi.