Foto: Piqsels

Mitmes suures ingliskeelses väljaandes on viimaste nädalate jooksul ilmunud lood, milles nimetatakse laste saamist nii Ponzi skeemiks kui kliima pärast häbiväärseks.

Fortune

Majandusväljaandes Fortune ilmus 31. augustil Jason Ma artikkel "Kui Elon Musk ja teised utsitavad inimesi saama rohkem lapsi, siis ekspertide sõnul on tegemist püramiidskeemiga". Muski ja "teisi" nimetatakse "sünnitamise julgustajaks" (pronatalistiks)

"Sündimuse manipuleerimisest pole sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonna probleemide lahendamise juures kasu. Pea alati saab neid muresid palju paremini lahendada otseste regulatsioonide ja [varade] ümberjagamise kaudu," toob Ma oma mõttearenduse põhjenduseks kahe eksperdi arvamuse.

Ma sõnul juhib pronataliste valeusk, nagu rohkem inimesi oleks majandusele kasulik.

"Kui valitsused otseselt ei sekku, siis igasugune lisajõukus jõuab inimesteni, kelle sissetulekud on tööliste ja tarbijate arvelt nagunii juba suuremad," lisab ajakirjanik.

"Sellisel kujul on sündimuse julgustamine Ponzi skeem. See sõltub eelmistele investoritele väljamaksete tagamisel järjest uutest skeemi sisenejatest ja raskeim sellise skeemi koorem langeb naistele, kes peavad kandma suurema osa lastekandmise ning nende eest hoolitsemise koormast, seda tihti ilma vajaliku meditsiiniabi ja taskukohase lastehoiuta," osutab Ma ekspertidele.

Los Angeles Times

Ameerika Ühendriikide lääneranniku väljaanne Los Angeles Times avaldas peatüki mustanahalise soo- ja seksiteadlase Jade S. Sasseri käesoleval aastal ilmunud raamatust "Kliimaäng ja lapseküsimus: kuidas otsustada, kas ebakindla tuleviku tõttu on mõtet lapsi saada". Artikkel kannab pealkirja "Laste saamine on peaaegu häbiväärne".

Raamatu/artikli aluseks on 2021. ja 2022. aastal California osariigi värviliste kahekümnendates aastates (Gen Z) inimestega toimunud intervjuude sari. Kõik küsitletud on kõrgharidusega ja ülikoolis läbinud keskkonnakursused.

"Nende kogemused haavatavatesse sgruppidesse kuuluvate inimestena on kujundanud nende kogemusi kliimaemotsioonidega, nagu äng, hirm ja trauma. Samamoodi lootuse ja optimismiga. Sellised emotsioonid ja värviliste kogukondade vaimne tervis, sealhulgas see, kuidas nad kujundavad järglaste saamise plaane, muutuvad järjest olulisemaks Ameerika Ühendriikide kliimaõigluse küsimuseks," kirjutab Sasser.

Suurem osa sooteadlase küsitletud inimestest arvavad, et oma laste saamine on kliima pärast ebaõiglane ja kuna maailmas on niigi palju lapsi, siis kavatsetakse kunagi asuda lapsendama.

Läänemaailmas, eriti Euroopa Liidus, toimub praegu rahvastikukriis.

Toimetas Karol Kallas