Lauri Lapkin langes seksuaalse kuritarvitamise ohvriks juba varases nooruses. Hiljem kogetud õudused kordusid. Nüüd teeb Lauri suu lahti ja avab skeeme, mida pedofiilid uute ohvrite leidmiseks kasutavad.
Lauri Lapkin sai Eesti avalikkusele tuntuks Katrin Lusti "Kuuuurija" saate kaudu, kui aitas paljastada Eestis tegutsevate pedofiilide võrgustiku. Esmakordselt oma nime all andis Lauri avalikkusele tunnistusi Objektiivile selle aasta alguses.
Süütust veebitutvusest õudusunenäkku
"Põhiline keskkond, kus ohvrid leitakse, on veeb," tõdeb Lauri. Selleks ei pea olema mõne seksiportaali kasutaja, perverdid lähenevad noortele ka Facebookis või jututubades. Esmatutvus sõlmitakse viisakalt, saadetakse võõrale alaealisele sõbrakutse, teretatakse, küsitakse, kuidas läheb. Ühel hetkel muutub jutt imelikuks.
"Küsitakse, et mis sa seal kodus teed ja mis su orientatsioon on. Kas on piinlik, kui ütlen, et olen gei pool," räägib Lauri.
Tavapärane on, et jutu kõrvale küsitakse pilte. Tihti muutub fotode nuiamine sunniviisiliseks. Küsitakse veel ja rohkem. Ähvardatakse, et kui fotosid juurde ei saada, siis avaldatakse saadetud pilt mõnes soovimatus keskkonnas.
On ka pedofiile, kes oma identiteeti varjavad ja ei räägi otse. Näiteks endine õiguskantsleri nõunik Jaanus Konsa Rate.ee kasutajakonto oli naise nimega. "Selliseid kontosid on teisigi," märkis Lauri.
Ohvreid jahitakse ka jututubades. Lauri sõnul on populaarseks saanud veebipõhine mänguplatvorm Growtopia, mida ta ise küll ei fänna.
"Seal saadetakse kutse võhivõõrale ja ei või iial teada kellega koos mängima hakatakse," jätkab ta.
Mängu kestel saab teineteisega chattida ja nii tekibki mängijatel side ning usaldus. Selle pinnalt on juba lihtne küsida fotosid ja muid isiklikke andmeid. Noor 10–13 aastane inimene paraku ei saa aru, et see halb on. Ja läheb kaasa.
Ära märkida tasub ka Iha.ee laadsed portaalid. Pedofiil Konsalgi oli seal konto.
"Vanuse piir on kasutajaks registreerimisel vaid formaalne. Tegelikult keegi ei kontrolli, kui vana sa oled ja konto võib teha igaüks," räägib Lauri.
"lapsed ei räägi veebitutvustest vanematele. hoitakse salajas, kui võõras mees pilte küsib. kindlasti tuleks sellistest asjadest rääkida. Kui mitte ema-isa, siis vanavanematega."
Kohtuma kutsutakse äärealadele
Kui veebitutvus on sobitatud ja esmane usaldus käes, siis soovitakse kokku saada.
On neid, kes vestlevad kuu kuni kolm ja soovivad siis kokku saada. Teine tüüp pedofiile kutsub kohtumisele kohe peale esimeste fotode saatmist.
"Hakatakse moosima, et annan raha ja sõidan ise su juurde ja võtan peale. Noore inimese mõtte iseseisva raha ümber ainult käibki. Et saaks osta mänge või muud," selgitab endine ohver.
Mõistagi ei kutsuta avalikkesse kohtadesse. Vapianosse või kobarkinno. Ettepanek tehakse kohtuda tühjas parklas või tühermaal. Autosse istudes sõidetakse metsatukka, kus uksed lukku keeratakse ja järgneb teadagi mis.
Perverdid luusivad ka koolide, mänguväljakute, lasteparkide ümber. "Tulevad juurde ja pakuvad kompvekke või raha. Öeldakse, et käime korraks ära. Täpselt nii lihtsalt see käibki," nendib Lauri.
Halvematel puhkudel õnnestub pedofiilil leida töö, kus kokkupuude lastega on igapäevane.
"Õpetaja Urmas Kaus panigi ühe õpilase koolis klassiruumi kinni ja püüdis läheneda. Seda ei teata siiani," meenutab Lauri.
"Pedofiilide ohvrid on hingeliselt katki noored. Reeglina vaesematest peredest ja maapiirkondadest. Tihti vaimsete raskustega, kelle tunnistusi hiljem tõsiselt võtta ei saa."
Skeemid kattuvad
Kokkuvõttes võib tõdeda, et pedofiilide skeemimustrid samad. Lauri sõnul pole "Kuuuurijast" läbi käinud viie mehe – Jaanus Konsa, Urmas Kausi, Priit Poos Kase, Raul Hiobi (all fotol) ja Kaido Vesmese – lähenemistaktikates mingeid individuaalseid erinevusi.
See peaks tegema lastevanematele ja haridus-, õppe- ning hoolekandeasutustele ennetustöö ja enda barrikadeerimise lihtsamaks. Kas seda tänasel päeval piisavalt tehtud on, tuleb küsida juba emadelt-isadelt ja koolide juhtkondadelt.
